Haidegger Martin

Vikipedii
Haidegger Martin
saks.: Martin Heidegger
Martin Haidegger, vn 1960 10. semendkun fotokuva
Martin Haidegger,
vn 1960 10. semendkun fotokuva
radmižen toižend:

filosof, runokirjutai, õppejõud

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Meßkirch[d], Badenan sur'gercogkund, Germanijan imperii[2]

valdkund:

 Weimari vabariik[d]
 Kolmas Riik[d]
 Lääne-Saksamaa[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Freiburg[d], Lääne-Saksamaa[d][2]

avtograf:

 Haidegger Martin VikiAitas

Martin Haidegger (saks.: Martin Heidegger [ˈmaɐ̯tiːn ˈhaɪdɛɡɐ]; sünd. 26. sügüz'ku 1889, Meskirh-lidn, Badenan Sur' gercogkund, Germanine imperii — kol. 26. semendku 1976, Fraiburg-im-Braisgau-lidn, Baden-Vürtemberg-federacijanma, Saksanman Federativine Tazovaldkund) oli saksalaine egzistencializman filosof i fenomenolog. Kirjuti saksan kelel, kävuti paginoiden sanoid tedotöiš.

Tedoradon znamoičend[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tedomez' sädi opendust Olendas (Dasein) ičeze kaikiš tetabambas «Olend i aig»-tedotös (1927, Sein und Zeit) egzistencializman ramuziš. Voib kulda Olendan kucundad personaližen olendan puhtastandan teil tegijoiš personalitomaks muupäiväližen elon illüzijoišpäi (aigaližen tedoradmižen pord) vai kelen sün el'gendusen teil (möhäine pord). Filosofan tulendpol' valatoiti fenomenologijad i Evropan nügüd'aigaižen filosofijan palad.

Haidegger oli otnus runoišton filosofijha. Hän sädi Gestell-tärtust («geštal'», «panendan mahtuz») tehnikan filosofijas. Haidegger om 20. voz'sadan kaikiš valatoitajiš filosofišpäi da meletajišpäi.

Biografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tuleban aigan filosof oli sündnu Meskirhe-lidnudhe 80 km suvhe Štuttgartaspäi, goll'hä katoližhe kanzha. Martinan Fridrih-tat oli käziradajan, mugažo radnikoiči alaarvonke ph. Martinan pühäpertiš. Johanna Kempf-mam libui manmehišpäi. Fric-vell' oli Martinal. Prihaižel Martin openui Konstancan (vspäi 1903) i Fraiburgan (vspäi 1906) gimnazijoiš.

Vn 1909 sügüz'kus Haideggeral naprind oli lähtta elämižhe jezuitan jumalankodihe, no südäikeran läžund vajehti hänen elon ted. Sil-žo vodel priha tuli openumha Fraiburgan universitetan teologižhe fakul'tetha. Vl 1911 Martin läksi filosofijan fakul'tetha i lopi opendust siš vl 1915, vahvišti kaht dissertacijad — «Openduz sekoimižes psihologizmas» (1913. voz') i «Duns Skottan openduz kategorijoiš da znamoičendas» (1915. voz').

Valitud sädused[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • «Realižusen problem nügüd'aigaižes filosofijas» (1912, saks.: Das Realitatsproblem in der modernen Philosophie)
  • «Olend i aig» (1927, Sein und Zeit)
  • «Kant i metafizikan problem» (1929, Kant und das Problem der Metaphysik)
  • «Čomamahtoižen sädusen purde» (1935−1936, Der Ursprung der Kunstwerkes)
  • «Oma-k tarbhaižed runokirjutajad?» (1946, Wozu Dichter?)
  • Kirjeine «Gumanizmas» (1946, Über den Humanismus)

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. 2,0 2,1 2,2 Deutsche Nationalbibliothek Record #118547798 // Gemeinsame Normdatei — 2012—2016.
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. Nationalencyklopedin — 1999.
  5. 5,0 5,1 Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  6. Store norske leksikon — 1978. — ISSN 2464-1480
  7. 7,0 7,1 BeWeB
  8. 8,0 8,1 Dreyfus H. L. Heidegger, Martin // Grove Art Online / J. Turner[Oxford, England], Houndmills, Basingstoke, England, New York: OUP, 2018. — ISBN 978-1-884446-05-4doi:10.1093/GAO/9781884446054.ARTICLE.T037220
  9. 9,0 9,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  10. 10,0 10,1 Internet Philosophy Ontology project
  11. 11,0 11,1 AlKindi
  12. 12,0 12,1 Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
  13. Хайдеггер Мартин // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.