Har'kov
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Ukrain |
Eläjiden lugu (2022) | 1,421,125 ristitud |
Pind | 350 km² |
![]() | |
Pämez' | Igor Terehov (tal'vku 2020—, Ігор Терехов) |
Telefonkod | +380−57 |
Aigvö | tal'vel UTC+2, kezal UTC+3 |

Har'kov vai Harkiv (ukr.: Харків [ˈxɑrkiu̯]) om kahtenz' surtte Ukrainan lidn, Har'kovan agjan administrativine keskuz da pala. Om Ukrainan tedokeskusen (142 tedoinstitutad, üläopendusen 45 aluzkundad, 200 tuhad üläopenikoid). Sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1656. Vspäi 1669 oli polklidnan statusanke.
Lidnan ižandusen sarakod oma transportine, elektrotehnine i jüged mašiništonsauvomine, sömtegimišt, himižed edheotandad.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase agjan pohjoižes, kukhikahas tahondas, 152 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, ühtennimižen jogen da Lopan'-jogen ühthejoksmusel (Donan bassein).
Matkad Venäman röunhasai (Belgorodan agj) om kaks'kümne kuz' kilometrad pohjoižhe. Rengazavtote ümbärdab lidnad, i korktused vajehtadas sen südäimes 94:späi 205 metrhasai valdmeren pindan päl.
Klimat om ven. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz +8,7 C°, kezakun-elokun +20,0..+22,0 C°, tal'vkun-uhokun −2,9..−4,5 C°. Ekstremumad oma −35,6 C° (viluku) i +39,8 C° (kezaku, eloku). Kezaaigan minimum om +2,2 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +14,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 519 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus-heinkus (54..63 mm kus), vähemba uhokus (33 mm) i sulakus (32 mm). Paneb lunt 80 päiväd tal'ves, ühtes rives vihmoidenke päpaloin, lumikatken keskmäine korktuz sase 8..11 santimetrhasai vilukus-keväz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 59..62 % röunoiš sulakus-elokus, 83..87 % kül'mkus-uhokus, 66 % sügüz'kus, 75..76 % keväz'kus i redukus.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
1. Holodnogorskii rajon (Leninskii)
2. Ševčenkovskii rajon (Dzeržinskii)
3. Kijevskii rajon (Kijevskii)
4. Saltovskii rajon (Moskovskii)
5. Nemíšlänskii rajon (Frunzenskii)
6. Industrial'nii rajon (Ordžonikidzevskii)
7. Slobodskoi rajon (Kominternovskii)
8. Osnovänskii rajon (Červonozavodskii)
9. Novobavarskii rajon (Žovtnevii / Oktäbr'skii)
Har'kov jagase ühesaks nimitadud administrativižeks rajonaks, niišpäi kahesa oma olmas sodanedeližes aigaspäi.
Lidnan tobmuden pä om mer (ukr.: міський голова Харкова). Kaik lidnalaižed valitas händast videks vodeks, toižen strokun voimuz om olmas. Edeline lidnan pämez' oli Gennadii Kernes (Геннадій Кернес, kül'mku 2010 — tal'vku 2020, koli).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 1,451,028 ristitud, vl 2017 — 1,447,881 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1,623,000 eläjid vodel 1991. Edel 2012. vot lidnan pind oli 310 km². Kaik 1,73 mln ristituid elädas ezilidnoidenke 3225 nellikkilometrad pindal (vn 2022 augotišen andmused).
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Har'kov om Suvipäivnouzmaižen Evropan kaikiš järedaks transportsol'meks. Avtobusad, metro, ezilidnelektrojonused, trolleibusad, tramvaid da kervačte oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1975 metropoliten radab lidnas (vspäi 2015 om koume jonod 30 stancijanke, 38 km raudted).
Rahvahidenkeskeine civiline Har'kov -lendimport (HRK) sijadase lidnas kaks'toštkümnes kilometras suvhe sen keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Minskha, Aršavha, Turkanmaha, Päivlaskmaižen Azijan maihe, om čarterreisid lebutahoiže.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnan tobmuden sauvuz (2012, suim i administracii)
-
Pühän Jumalanmaman Blagoveščenjan kafedraline päjumalanpert', vn 2017 nägu (ortodoksine hristanuskond)
-
Har'kovan traktortegimen kontor vn 2014 vilukus
-
Har'kovan nacionaližen universitetan päsauvuz (2014)
-
Har'kiv-Passažirskii-päraudtestancii vl 2021
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (city.kharkov.ua). (ukr.) (ven.) (angl.)
![]() |
Har'kov Vikiaitas |