Havajan kel'

Vikipedii-späi

Havajan kel' (ičeze nimituz om ‘Ōlelo Hawai‘i [ʔoːˈlɛlo həˈvɐjʔi]) om üks' avstronezižiš kelišpäi. Se oli avaros levitadud AÜV:oiden Havajan saril aigemba, no nügüd' kelen kävutand eile mugoine avar kut edemba. Heimolaižed keled oma olmas kaikedme tün'valdmerižedme regionadme, mugomad oma, ozutesikš, maorin kel' i samoan kel'.

Nügüdläižiden pagižijoiden ühthine lugu om läz 27 160 ristitud. Pagižijoiden kaikiš järedamb sebr eläb Niihau-sarel. Opetas kel't Havajan üläškolas.

Kirjkel' om sätud latinan kirjamišton pohjal.

Etimologii[vajehta | vajehtada tekst]

Kelen nimituz tuli saren nimitusespäi; Džeims Kuk-merimatkadai nimiti sart Owhyhee:ks vai Owhyee:ks. Havajan kelel saren nimituz om O Hawaiʻi, se znamoičeb «nece om Havajan sared». Keles nece nimituz oli vn 1822 uhokuhusai, sid' kel' sai ʻŌlelo Hawaiʻi-nimitust («havajan kel'»).

Hawaii-vajeh znamoičeb «Kodima». Voib löuta sen lähižid vaihid toižiš avstronezižiš keliš, oz., Samoa-valdkundan ühtel sarišpäi Sawaii-nimituz om.

Kel'kund[vajehta | vajehtada tekst]

Havajan kel' mülüb avstronezižen kel'kundan polinezižehe oksha. Om äi ühthižid vajhid da pirdoid niiden keliden keskes, ozutesikš, lima (havajan kel'), rima (tahitin kel'), nima (tongan kel') «käzi» da toižed.

Kirjamišt[vajehta | vajehtada tekst]

Havajan kelen kirjamišt om olmas vodespäi 1822, se om latinan kirjamišton pohjal:

  • Aa Ee Hh Ii Kk Ll Mm Nn Oo Pp Tt Uu Ww ʻ

Fonetik[vajehta | vajehtada tekst]

Havajan kelen fonetik ei ole lujas koverikaz, kuti sen lähižiden-ki keliden fonetik.

Kelel om viž vokalid vaiše. Jogahine vokal' voib olda pit'kaks: a — ā, e — ē, i — ī, o — ō, u — ū.

Konsonantad oma jäl'ghižed: [n], [m], [p], [k] ([t] erasiš paginoiš), [l] ([r] erasiš paginoiš), [ʔ], [v], [w].

[ʔ]-konsonantal (ʻ) om sur' znamoičend havajan keles, ozutesikš kou i koʻu oma erazvuiččed vaihed.

Grammatik[vajehta | vajehtada tekst]

Havajan kel' om analitine kel' sen heimolaižiden kartte. Kändeltas vaihid harvoin lujas.

Nimil ei ole suguid da kändoid. Erazvuiččed vaihed kävutasoiš kändoiden täht: i = illativ, allativ, akkuzativ da innesiv. Artikl' kävutase jonoštamha lugud: ke keiki «laps'» — nā keiki «lapsed».

Erazvuiččed vaihed seižutasoiš edel verbad jonoštamha aigad da modusid.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]