Inarisaamen kel'

Vikipedii-späi

Inarisaamen kel' (ičeze nimituz om anarâškielâ) om üks' saamen kelišpäi. Sil pagištas Suomenman pohjoižes Inarin kundas. Kaik om läz 300..400 pagižijad nügüd'. Lapsed ei openugoi kel't, ka se om kadomižen röunal. Üks'jäine saamen kel', kudambal pagištas Suomenmas vaiše.

Sil kelel ičeze Vikipedii om olmas.

Nügüd'aigaine situacii[vajehta | vajehtada tekst]

Inarisaamen kel' om Inarin kundan üks' oficialižiš kelišpäi suomen, skoltsaamen i pohjoižsaamen keliden ühtes. Sil pagištas erasiš saudud Inari-järven randal küliš: Nellim (Njellim), Ivalo (Avveel), Menesärvi (Menišjävri), Repojoki (Riemâšjuuhâ), Tirro (Mosshâš), Inari (Aanaar markkân), Kaamanen (Kaamâs), Aksujärvi (Ákšujävri), Süsäjärvi (Čovčjävri), Iijärvi (Ijjävri), Sevettijärvi (Čevetjävri) i Partakko (Päärtih).

Kirjkel'[vajehta | vajehtada tekst]

Inari-saamen kelen kirjamišt om sätud latinan kirjamišton pohjal. Nece kirjamišt linni oficialižeks vl 1996:

  • A/a, (Â/â), B/b, C/c, Č/č, D/d, Đ/đ, E/e, F/f, G/g, H/h, I/i, J/j, K/k, L/l, M/m, N/n, O/o, P/p, R/r, S/s, Š/š, T/t, U/u, V/v, Y/y, Z/z, Ž/ž, Ä/ä, (Á/á);
  • Q/q-, W/w-, X/x-, Å/å- da Ö/ö-kirjamed kävutasoiš velgvaihiš vaiše.

Nügüd'aigan á da ä ei olgoi erigoittud.

Grammatik[vajehta | vajehtada tekst]

Kelen grammatik om toižiden saamen keliden kartte. Inarisaamen kelen nimil om kändoid (nominativ, akuzativ, genitiv, lokativ, illativ, komitativ, partitiv, abessiv da essiv; akkuzativ da genitiv ei olgoi erigoittud paksus) da luguid (üks'lugu, kaks'lugu da äilugu), suguid el ole. Kelen verboil om aigoid (nell'), luguid (koume), modusid (viž) da personid (koume).

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]