Isfahan

Vikipedii-späi
Isfahan
اصفهان‎
(Esfahān)
Valdkund Iran
Eläjiden lugu (2016) 1,961,260 ristitud
Pind 551 km²
Isfahan اصفهان‎ (Esfahān)
Pämez' Godratolla Noruzi
Telefonkod +98−311
Aigvö tal'vel UTC+3:30,
kezal UTC+4:30


Isfahan-lidnan kart

Isfahan (pers.: اصفهان‎ Esfahān) om Iranan lidn-millioner da ühtennimižen agjan pälidn, sijadase 340 km suvhe Tehran-pälidnalpäi. Lidnan aglomeracii (3 793 101 rist. vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe) otab koumant sijad Iranas ristitišton lugun mödhe.

Voz'sadoiden 11.-19. islaman arhitekturan äi sauvusid om Isfahanas. Nügüd'aigaine lidn om metallurgijan da südäitukpoltusen tegimišton keskuz. Kivivoinümbriradai tegim om lidnas.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ristitud elädas lidnan territorijal paleolitan aigaspäi. Voz'sadoil 10. da 17. Isfahan oli valdkundan (Persijan) pälidnaks. Isfahan om arabine nimi, sündui lidnan keskuzpersijan Spahān-nimitusespäi, spāda-sana znamoičeb «armii» amuižpersijan kelel.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn seižub Zagros-mägisel'gan päivnouzmaižiden pautkidenno 1590 metrad keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, Zajende-jogen molembil randoil.

Klimat om kontinentaline kuiv, palabanke kezanke (kesklämuz om +28..30 C°) da viluhkon tal'venke (+3..5 C°). Paneb sadegid 112 mm vodes, tal'vel da kevädel tobj pala paneb (tal'vku-sulaku). Kezal ei oleskele sadegid ani (1 mm).

Isfahan jagase 15 lidnrajonha. Se om amuižen arhitekturan järed keskuz. Kaik 13 islaman, 6 judaizman i 5 hristanuskondan pühäpertid om lidnas.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Metro om lidnas vspäi 2015 (1 jono, 14 stancijad, 16 km raudted), kahtenz' linii om sauvomas. Avtobusad da taksid oma kundaližtransportaks mugažo.

Rahvahidenkeskeine lendimport (IFN) om soda- da civiliženke znamoičendanke. Sišpäi da sihe tehtas reisid valdkundadme da lähižidme arabižidme verhanmaidme. Lendimport sijadase lidnan suvipäivnouzmpoles.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]