Mine sisu juurde

Jänišad

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Jäniš)
Jänišad
Jänišad
Jäniš
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Imetaiživatad (Mammalia)
Heimkund: Jänišanvuiččed (Lagomorpha)
Sugukund: Jänišad i kodijänišad (Leporidae)
Heim: Jänišad (Lepus)
Latinankel'ne nimi
Lepus (Linnaeus, 1758)


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 180111
NCBI 9980

Jänišad (latin.: Lepus) oma Jänišanvuiččed-heimkundan heim. Elädas kaikjal päiči Avstralijas da Antarktidas, mecživatad. Kaik om läz 30 erikod.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Pit'k korv, nägui ülähäkspäi lühüd händ, šingotamatomad rindazlud i pit'kad tagakäbälad (sirdmine hüpkil) erištadas heid. Pöudjäniš voib sabustada 70 kilometrad časpigut i navedib pästta pagod kacmata sihe, miše hänen vägevad tagakäbälad teravidenke künzidenke voidas tehta süvid rizukhid satatesid.

Kodijänišan erineden, jäniš ei tege uruid, no tegeb pezoid peniš kopiš. Poigaižed sündudas šingotadud hibjanke, karv jo om i sil'mad oma avaitud. Emäjäniš jäb heidenke viž-kuz' päiväd vaiše, sid' tuleb heidennoks erasti, i äi jänišanpoigaižid pölištub vihanikoiden tagut. Živatan nägemine om paha, nühaind om hüvä, kulemine om hüvä lujas.

Jäniš pidab ičeze varukašti lujas i peitol'žikš, sikš miše ei voi vastustada äiluguižile vihankandajile (lihansöjad živatad, lindud i ristit). Kevädel voib nähta toradajid tagakäbälil ižačuid-jänišid emäčhu näht.

Živat sötlese erazvuiččiden kazmusiden paloil: hein, vill'kazmused, maplodud, puiden kor'. Voib toda znamasišt pahut maižandusele. Navedib petruškad i nagrišt enamba kaiked.

Jänišha sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • Joksijan jänišal hot' käbälad vargasta.
  • Jokstes jänišad ed tabada.
  • Kaht jänišad küksendeled, ni üht ed tabada.
  • Nutai koir jänišad ei sa.
  • Pöl'gästunu jäniš penzast varaidab.

Jäniš jädme, a vill madme. (heinregi)

Valitud erikod

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • Lepus arcticus — Arktine jäniš (nell' alaerikod)
  • Lepus brachyurus — Japonine jäniš (nell' alaerikod)
  • Lepus comus — Jun'nanin jäniš (ei ole alaerikoid)
  • Lepus coreanus — Korejine jäniš (ei ole alaerikoid)
  • Lepus corsicanus — Korsikan jäniš (ei ole alaerikoid)
  • Lepus europaeusPöudjäniš (kuz'toštkümne alaerikod)
  • Lepus mandschuricus — Man'čžurine jäniš (ei ole alaerikoid)
  • Lepus othus — Aläskan jäniš (kaks' alaerikod)
  • Lepus sinensis — Kitajine jäniš (koume alaerikod)
  • Lepus timidusMecjäniš (vižtoštkümne alaerikod)
  • Lepus tolai — Tolai-jäniš (kahesa alaerikod)