Kühkjäiženhein

Vikipedii-späi
Kühkjäiženhein
Kühkjäiženhein
Järgeline kühkjäiženhein (Aquilegia vulgaris) Saksanmas. Se om heimon tipine erik
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Magnoliopsida)
Kund: Vesnuhheinänikoižed (Ranunculales)
Sugukund: Vesnuhheinižed (Ranunculaceae)
Heim: Kühkjäiženhein
Latinankel'ne nimi
Aquilégia L., 1753


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 18728
NCBI 3450

Kühkjäiženhein (latin.: Aquilegia), om Pohjoižen mapoliškon äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Se mülütab 75..102 erikod, mülüb Vesnuhheinižed-sugukundha.

Etimologii[vajehta | vajehtada tekst]

Heim sai vepsän nimitust kühkjaižed-linduišpäi.

Latinan nimi libub sanoišpäi agua «vezi» i legere «kerata», vai aguila-sanaspäi «orl».

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Heimon erikod oma levitadud Pohjoižes mapoliškos: Evropan, Kitain i Japonijan, Pohjoižamerikan erikoiden gruppad. Kazvatadas läz 35 erikod kul'turkazmusikš, om sätud niiden gibridoid (Aquilegia ×hybrida).

Sijaduz kazvatuses om pol'pil'vez. Kazvab paremba nepsoil keskmäras tahondoil, kebnoil i rohlil, vägekahil mahusil. Jädas sadunkazmusid lämäta katuseta tal'veks päiči subtropižiš (oz., Aquilegia skinneri) erikoiš.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Vezad šingotadas kaks' vot. Lehtesed oma koumepalaižed kahten toižendan: ištujad seikhel i kazvajad kaksin vai koumin notkujal pit'kal vardel.

Änikod oma üks'jäižed. Evropižiden i azijalaižiden erikoiden anikočendan mujud oma vauged, taivazma, sinine, ruskedvauvaz. Amerikaižiden erikoiden änikod oma kuldataban i rusttan ližamujuiden. Plod om äilehtesine. Henod mustad loštajad semned oma morijad, ned kaitas idümižmahtust läz üht vot.

Valitud erikod[vajehta | vajehtada tekst]

  • Aquilegia alpina — Al'pine kühkjäiženhein
  • Aquilegia formosa — Čomakulu kühkjäiženhein
  • Aquilegia karelinii — Karelinan kühkjäiženhein
  • Aquilegia olympica — Olimpine kühkjäiženhein
  • Aquilegia parviflora — Henänikoine kühkjäiženhein
  • Aquilegia sibirica — Sibirine kühkjäiženhein
  • Aquilegia skinneriSkinneran kühkjäiženhein
  • Aquilegia viridiflora — Vihandänikoine kühkjäiženhein
  • Aquilegia vulgarisJärgeline kühkjäiženhein, heimon tipine erik

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]