Kühkjäiženhein
| Kühkjäiženhein | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Järgeline kühkjäiženhein (Aquilegia vulgaris) Saksanmas. Se om heimon tipine erik | ||||||||||||
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||
|
||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||
| Aquilégia L., 1753 | ||||||||||||
|
Kühkjäiženhein, vai Akvilegii (latin.: Aquilegia), om Pohjoižen mapoliškon äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Se mülütab 75..102 erikod, mülüb Vesnuhheinižed-sugukundha.
Etimologii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Heim sai vepsän nimitust kühkjaižed-linduišpäi.
Latinan nimi libub sanoišpäi agua «vezi» i legere «kerata», vai aguila-sanaspäi «orl».
Leviganduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Heimon erikod oma levitadud Pohjoižes mapoliškos: Evropan, Kitain i Japonijan, Pohjoižamerikan erikoiden gruppad. Kazvatadas läz 35 erikod dekorativižikš kul'turkazmusikš puištoiš, om sätud niiden gibridoid[1] (Aquilegia ×hybrida), kaitas irdnägud nell'..viž vot. Ištutadas padoihe-ki Japonijas.
Sijaduz kazvatuses om pol'pil'vez. Kazvab paremba nepsoil keskmäras tahondoil, kebnoil i rohlil, vägekahil mahusil. Jädas sadunkazmusid lämäta katuseta tal'veks päiči subtropižiš (oz., Aquilegia skinneri) erikoiš.
Ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vezad šingotadas kaks' vot. Lehtesed oma koumepalaižed kahten toižendan: ištujad seikhel i kazvajad kaksin vai koumin notkujal pit'kal vardel.
Änikod oma üks'jäižed. Vencut kogoneb vides äniklehtesespäi, oleleb erazvuiččen pidusen i koverusen šporuzidenke vai niita ani (Kitain i Japonijan erikod). Evropižiden i azijalaižiden erikoiden anikočendan mujud oma vauged, taivazma, sinine, ruskedvauvaz. Amerikaižiden erikoiden änikod oma kuldataban i rusttan ližamujuiden. Plod om äilehtesine. Henod mustad loštajad semned oma morijad, ned kaitas idümižmahtust läz üht vot[2].
Valitud erikod
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Aquilegia alpina — Al'pine kühkjäiženhein
- Aquilegia caerulea — Sinivauvaz kühkjäiženhein
- Aquilegia formosa — Čomakulu kühkjäiženhein
- Aquilegia karelinii — Karelinan kühkjäiženhein
- Aquilegia lactiflora — Maidonmujuine kühkjäiženhein
- Aquilegia olympica — Olimpine kühkjäiženhein
- Aquilegia parviflora — Henänikoine kühkjäiženhein
- Aquilegia sibirica — Sibirine kühkjäiženhein
- Aquilegia skinneri — Skinneran kühkjäiženhein
- Aquilegia viridiflora — Vihandänikoine kühkjäiženhein
- Aquilegia vulgaris — Järgeline kühkjäiženhein, heimon tipine erik
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Gibridižen akvilegijan sortud Dekorativižiden sadkazmusiden enciklopedii flower.onego.ru-saital. (ven.)
- ↑ Kühkjäiženhein: biologižed eriližused Dekorativižiden sadkazmusiden enciklopedijas flower.onego.ru-saital. (ven.)
 |
Kühkjäiženhein Vikiaitas |