Kadag

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kadag
Kadag
Järgeline kadag (Juniperus communis) Alamaiš sügüz'kun keskes. Se om heimon tipine erik
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Kavag'kazmused (Pinophyta)
Klass: Kavag'kazmused (Pinopsida)
Kund: Pedaižed (Pinales)
Sugukund: Kiparisaižed (Cupressaceae)
Heim: Kadag
Latinankel'ne nimi
Juníperus L., 1753

Wikispecies-logo.svg
Sistematik
Vikierikoiš

Commons-logo.svg
Kuvad
Vikiaitas

ITIS 18047
NCBI 13100

Kadag (latin.: Juniperus) om kavag'penzhištoiden heim, mülüb Kiparisaižed-sugukundha. Kaik 50..70 erikod om heimos.

Levigandmižavaruz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kazmuz om levitadud Pohjoižes mapoliškos (Evrop, Azii i Pohjoižamerik) Arktikaspäi subtropižhe vöhösai, i üks' Juniperus procera-erik kazvab Päivnouzmaižes Afrikas. Erikoiden tobj pala om penenke arealanke, konkretine erik levigandeb ühtedme mägisistemadme.

Kadag om olmas venos vönes madaliden harvoiden lehtezmecoiden i kavag'mecoiden alamecan palaks. Subtropižes vönes punvuiččed kadaged oleldas 10..15 m korktusen mödhe i kazdas harvoil mecoil kuivmaiš, ned mecad eile järedad pindan mödhe.

Ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kadagen penzaz eläb 600 vodhesai. Äikerdoičese semnil, čokvezoil, jur'vezoil i juritamižel. Eläškandeb hubin. Kazmuz navedib vauktust.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kadagen üks' gektar eritab 30 kilogrammad fitoncidid päiveses, om täudub necidä lugumärad puhtastamha järedan lidnan atmosferad läžujantegijoiš bakterijoišpäi. Ištutadas dekorativižeks-ki kazmuseks.

Marjanvuiččed käbud oleskeldas küpsikš kahtendel vodel. Puzertas niid i tehtas siropad, kätas jauhoks i ližatas sömhä eriližmaguteseks. Keittas i kävutadas vet südäimuniden i kuziburakon läžundoid vaste. Sadas void kahten amerikalaižen erikon puspäi da kavagespäi. Ottas kävutamižhe pud tehmaha pirdimid i batogoid.

Kadaghe sidotud vepsän ozoitez[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mecas koume mechašt, kezal i tal'vel ühted sädod (hong, kuz' da kadag).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]