Kaiv

Vikipedii
(Oigetud lehtpolelpäi Kaid)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kaiv vai kaid om gidrotehnine sauvuz gruntveziden samižen täht. Tobjimalaz nece om püštoiged süvenduz varmitadud seinidenke i mehanizm veden libundan täht (vädr-jodog noras, čepiš, vai pomp), vai muite palik koukunke mehanizmata.

Sädamine[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valitas sijid sauvomha kaivod elektro- vai seismotedištelendal. Löutas gruntvet niiden elektrovastustusen alendusen mödhe (10..50 Om*m) i pit'kan lainhen piguden lujendusen mödhe 1,6..1,8 tuhad metrihesai sekundas. Kaidas kaivod käzimahtoil tobjimalaz kaičemha mahusen strukturad. Kaiv erineb mareiguspäi surembal levedusel, sen reig voib olda nellikanvuitte-ki.

Kaivoiden palad oma kaivuz, pä ülemb man tazopindad, vedenotai alah. Seiniden material oleleb raudbetonižed renghad, pumaterial (strub), kivine vai savičpaneg.

Kaiv om tarbhaine veden varapurtkeks uman täht. Ühted kaikiš süvembiš kaivoišpäi oma Karakum-letetazangištos. Niišpäi äjad oma enamba sadad metrad süvütte, üks' — 270 metrad.

Debit[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ühten kaivon debit gruntaspäi märičese formulan mödhe[1]: .

Siš  om fil'tracijan koefficient,  — gruntveden olendan statine tazopind,  — dinamine tazopind (veden samižes kaivospäi -verdanke aigan märičendühtnikas),  — 250..500 m letkesižen gruntan täht, 700 m čuruman täht,  — kaivon radius (metriš).

Kaivho sidodud vepsän muštatiž[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Süväs kaivos vezi ei lopte.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Зиновьев В. А. Краткий технический справочник (Lühüd tehnine tedonandmižkirj). Т. 1. — M.: Gosizdat, 1949. — Lp. 386.