Kiz'uhein

Vikipedii-späi
Kiz'uhein
Kiz'uhein
Kiz'uhein
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Sänijaugaižed (Polypodiophyta)
Klass: Kortehed (Equisetopsida)
Kund: Kortehed (Equisetales)
Sugukund: Kortehed (Equisetaceae)
Heim: Kortehed (Equisetum)
Erik: Kiz'uhein
Latinankel'ne nimi
Equisétum hyemále L., 1753


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 17154
NCBI 3262

Kiz'uhein (latin.: Equisetum hyemale) om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden erik Kortehed-sugukundaspäi.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Hein om levitadud kaiken Evrazijan nepsoiš tahondoiš i Pohjoižamerikadme. Putub 2500 metrhasai ü.m.t. korktusil. Voib säda gibridoid alaheimon toižiden erikoiden kazmusidenke.

Kazmuz sädab žomid luhtoil, nituil, kanghil i mecanröunoil, järviden i uitoiden randanno. Kiz'uhein kazvab purtkidenno, voib ozutada purtken lähišt sijadust statjas, konz ei jokse tetpaižikš.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Hein kazvab 60, harvoin 100 santimetrhasai korkte. Püštoiktad varmdad muzavihandad seikhed oma 10..14 millimetrhasai diametral, sarakoičesoiš pahoin. Strobilan üläh om 10..15 mm pitte.

Korzud tal'vdudas vihandoikš.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Kiz'uhein om morii kazmuz, no i zell'kazmuz ristitun täht. Äjiden rahvahiden medicinad kävutadas diuretižeks abutuseks. Sättub kabjživatištole sötkeks. Pohjoine pedr söb kiz'uheinäd kevädel. Hirven päižiš sötkišpäi kevädel da kezal.

Korzuiš om äi olan dioksidad, ka kävutadas niid herotamha astjoid i metalližid tegesid, poliruidas soitoid (klarnet, saksofon). Edel letebumagan tehmišt 19. voz'sadal ottihe kiz'uheinäd šlifuimha punleiktandan tegesid.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]