Mine sisu juurde

Kroman'jonan ristit

Vikipedii-späi
Vn 1916 Kroman'jon 1-löudmižen rekonstrukcii, täuz'kaznu mez'

Kroman'jonan ristit (franc.: Homme de Cro-Magnon) oli nügüd'aigaižen ristitun aigaline ezitai, kudamb eli 40..12 tuhad vozid tagaze, üläpaleolitan aigan.

Se ristit eläškanzi Evropas äjan möhemba mi Neandertalin ristit, no hö eliba ühtel territorijal 40..30 tuhad vozid tagaz. Löutihe Kroman'jonan ristitun jändusid Evropan mägidme i Sibiriš.

Ristitun nimituz libub kall'oiden Kro-Man'jon-karaspäi (franc.: Cro-Magnon) Francijan suvipäivlaskmas, sen Dordon'-departamentan Le-Ezi-de-Tajak-Siröi-lidnas. Vl 1868 francine Lui Larte-paleontolog löuzi siš da ümbrikirjuti ristituiden severz'-se skeletoid üläpaleolitan azegidenke. Sen populäcijan märitud igä om 30 tuhad vozid.

Jäihe arheologižid kul'turoid heišpäi. Kroman'jonan ristitud tegiba azegid sarvišpäi i luišpäi kiviazegiden ližaks, mahtoiba säta čomitesid. Mectuz oli heiden kul'taks, kuvaziba živatoid, ristituid i mectusen statjoid mägikaroiden seinil. Oli mahapanendan verotegoid.

Eliba kundoikš (roduikš) 20..100 ristitunke, sädiba ezmäižid eländpunktoid mägikaroiš, tegiba eländsijid karvišpäi i kiviapakoišpäi (Sibiriš), čongoiba kodid mahuses. Sobihe karvid päle, mahtoihe pagišta. Koir om kodikoittud Kroman'jonan ristitul.



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.