Kuzen čomitesed

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Kuden čomitesed)
Kuzen šur kut Raštvoiden jablokan simvol

Kuzen čomitesed (paksus mugažo kuzen bobaižed) — šurud, leiktud lumuded da pened kuzed, živatoiden, mehiden (Biblijan personažiden) vai miččiden-ni kaluiden figuruded, kudambil čomitadas Uden voden i Raštvoiden kuzid. Bobaižiden ližaks, voib čomitada kuzed magedusil, fruktoil i pähkmil. Ratud vihm i girländad lämoidenke kävutasoiš paksus.

Čomitadud kuzed oma tetabad 17. voz'sadan ühtendes polespäi, ned oliba Raštvoiden kodiatributaks Saksanmas i Baltijan maiš. Ezmäižed čomitesed oliba koveritomad, pühätihe niid Raštvoiden temale. Ende kävutihe virigzoittud tohuzid tozinägun täht, no se azj kucui lämoipaloid, i 1870-nziden voziden lopus amerikaine Ral'f Morris-telegrafist Uz' Anglii-regionaspäi tariči otta kävutamižhe elektropul'toišpäi varuitomembid elektrižid girländoid tohuziden sijas.

Uden voden kuz' sündui NSTÜ:s vl 1935 kut religijanvastaižen borcuindan satuz, i Viflejeman tähtaz kuden päl kändihe rusttaks tähthaks aniku Moskvan Kremlin čuhundusil.

Honusen südäimine i lähine nägu, pertin irdpol' čomitasoiš Uden voden i Raštvoiden praznuičendale kuzen kartte. Kävutadas eläban kuzen varzid (täuden kuzen sijas paksus), Pakaine-Dedan i Lumineiččen figuruzid.

Läz kaik čomitesed tehtas nügüd' plastikaspäi kaičemhas voimusižiden pilazmoiden satatesišpäi. Kaikiš suremb bobaižiden tegii om Kitai.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.