Lüpin

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lüpin
Lüpin
Lüpinan Lupinus texensis-erikon kazmusiden änikod
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Bobänikoižed (Fabales)
Sugukund: Bobanvuiččed (Fabaceae)
Heim: Lüpin
Latinankel'ne nimi
Lupinus L., 1753

Wikispecies-logo.svg
Sistematik
Vikierikoiš

Commons-logo.svg
Kuvad
Vikiaitas

ITIS 25916
NCBI 3869

Lüpin (latin.: Lupinus) om üks'voččiden i äivoččiden kazmusiden heim. Mülüb Bobanvuiččed-sugukundha. Läz 626 erikod, elonformad oleldas heinäd, pol'penzhaižed, pol'penzhad, penzhad.

Leviganduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Erikoden äjüz kazvab kahtel surel territorijal: Lupinus-alaheimon erikod (läz 10) kazdas Keskmeren maiš, Platycarpos-alaheimon (läz 200) — Amerikadme. Erikoiden tobj pala kazvab Andiden i Kordil'jeriden al'pižes i subal'pižes vöiš.

Kaik erikod oma seižujad kuivaigad vaste. Erased erikod kazdas rahvahatomiš letkesižiš maiš (Amerikan mägitahondad, Saharan oazisad). Severz'-se Pohjoižamerikan erikoid oma pakaiženvastaižed (oz., Lupinus arcticus). Keskmeren maiš lüpinad kazdas mererandaližil letkil, nituil, pustolänil, kall'oiden karoiš, oma kul'turkazmusiden rujoheinikš.

Ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Jurišt om värtmudenvuitte i voib sadas 1..2 m süvüzid. Seikhed oma lehtesidenke, heinäsižed vai puižen vuitte. Lehtesed čereduišoiš, ned oma palakahad pit'kil varzil. Änikuz om toppaz ülähän, sen muju voib olda erazvuiččen mujun, kirjav, no sinine paksumba kaiked.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Otihe lüpinad kul'turkazmuseks nell' tuhad vozid tagaz. Kävutihe L. albus-erikod Amuižes Grekanmas, Egiptas i Rimalaižes imperijas kuti söm-, sötmiž-, zell'- i heretuzkazmuz. Amerikas inkad kul'turoitihe L. mutabilis-erikod 7.-6. voz'sadoil EME. Semetas Venämas vaiše nell' erikod sötmižkazmuseks: koume üks'vottušt (Lupinus angustifolius, Lupinus luteus, Lupinus albus) i üks' äivozne (Lupinus polyphyllus).

Anttas sötkeks kaloile kazvatandan aigan. Ištutadas dekorativižeks kazmuseks segoituses toižidenke änikoidenke. Eile nektarad lüpinan erikoil, no anttas heid'omad mezjäižile.

Valitud erikod[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]