Mine sisu juurde

Lüpin

Vikipedii-späi
Lüpin
Lüpin
Lüpinan Lupinus texensis-erikon kazmusiden änikod
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Bobänikoižed (Fabales)
Sugukund: Bobanvuiččed (Fabaceae)
Heim: Lüpin
Latinankel'ne nimi
Lupinus L., 1753


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 25916
NCBI 3869

Lüpin (latin.: Lupinus) om üks'voččiden i äivoččiden kazmusiden heim. Mülüb Bobanvuiččed-sugukundha. Läz 626 erikod, elonformad oleldas heinäd, pol'penzhaižed, pol'penzhad, penzhad.

Erikoden äjüz kazvab kahtel surel territorijal: Lupinus-alaheimon erikod (läz 10) kazdas Keskmeren maiš, Platycarpos-alaheimon (läz 200) — Amerikadme. Erikoiden tobj pala kazvab Andiden i Kordil'jeriden al'pižes i subal'pižes vöiš.

Kaik erikod oma seižujad kuivaigad vaste. Erased erikod kazdas rahvahatomiš letkesižiš maiš (Amerikan mägitahondad, Saharan oazisad). Severz'-se Pohjoižamerikan erikoid oma pakaiženvastaižed (oz., Lupinus arcticus). Keskmeren maiš lüpinad kazdas mererandaližil letkil, nituil, pustolänil, kall'oiden karoiš, oma kul'turkazmusiden rujoheinikš.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Jurišt om värtmenvuitte i voib sadas üks'..kaks' metrad süvüzid. Seikhed oma lehtesidenke, heinäsižed vai puižen vuitte. Lehtesed čereduišoiš, ned oma palakahad pit'kil varzil. Änikuz om toppaz ülähän, sen muju voib olda erazvuiččen mujun, kirjav, no sinine paksumba kaiked.

Otihe lüpinad kul'turkazmuseks nell' tuhad vozid tagaz. Kävutihe L. albus-erikod Amuižes Grekanmas, Egiptas i Rimalaižes imperijas kuti söm-, sötmiž-, zell'- i heretuzkazmuz. Amerikas inkad kul'turoitihe L. mutabilis-erikod 7.-6. voz'sadoil EME. Semetas Venämas vaiše nell' erikod sötmižkazmuseks: koume üks'vottušt (Lupinus angustifolius, Lupinus luteus, Lupinus albus) i üks' äivozne (Lupinus polyphyllus).

Anttas sötkeks kaloile kazvatandan aigan. Ištutadas dekorativižeks kazmuseks segoituses toižidenke änikoidenke. Eile nektarad lüpinan erikoil, no anttas heid'omad mezjäižile.

Valitud erikod

[vajehta | vajehtada lähtetekst]