Mal'mö

Mal'mö
Malmö
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Ročinma
Eläjiden lugu (2023)	360,249 ristitud
Pind	332,6 km²
Pämez'	Katrin Stjernfel'dt Džamme; (heinku 2013—,; Katrin Stjernfeldt Jammeh)
Telefonkod	+46-(0)40
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Mal'mö (roč.: Malmö [ˈmâlːmøː], dan.: Malmø [ˈmælmˌøˀ]) om Ročinman meriport i koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Skone-agjan administrativižeks keskuseks da palaks.

Lidn vastsi Evrovizii-konkursad koume kerdad (vll 1992, 2013 i 2024).

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1275 lidnan statusanke. Hanzan torgovanad sel'dil šingotihe sidä edel ročiž-danižid sodoid.

Mal'mö šingotase järedal jädumatomal meriportal (otab lidnan territorijan pol't), laivansauvomižel, raudbetonan i IKEA-furnituran tehmižel, vezimašiniston (ABS-torguindmark) i meritulleielektroturbinoiden pästandal, himižel industrijal todud portha kivivoil.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Eresunn-sal'men randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se om kaikiš suvemb Ročinman lidn päiči agjan kahtes toižes lidnas (Trelleborg i Istad). Lidnan ühthine pind om 332,6 km², sidä kesken kuivma 156,9 km², vezi otab 175,8 nellikkilometrad.

Klimat om ven valdmeren, lämän Gol'fstrim-joksmusen valatoitusenke, päivoikaz kezal, pil'vekaz lujas tal'vaigan. Voden keskmäine lämuz om +9,2 C°, kezakun-elokun +15,9..+18,5 C°, tal'vkun-uhokun +0,8..+2,8 C°. Ekstremumad oma −28,0 C° (viluku) i +34 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om −0,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +14,1 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus i elokus. Paneb sadegid 673 mm vodes, enamba kezakus-elokus (63..86 mm kus) i redukus-tal'vkus (64..69 mm kus), vähemba sulakus (30 mm). Paneškandeb lunt tal'vkus-keväz'kus, no se sulab teravas päpaloin.

Eläjad

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 318 107 ristitud, vl 2017 — 333 633 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 768 119 ristitud elädas ezilidnoidenke 2522 km² pindal (2023).

Uskondan mödhe lidnan nelländez oma islamanuskojad.

Vspäi 2010 immigrantad ottas ristitištos enamba kaht videndest, hö tulihe sodategendoiden maišpäi (enččen Jugoslavijan mad, Irak, Somali) valdkundaližen järgendusen mödhe, i sirtihe lähižes Danijaspäi, sikš miše Ročinman socialine käskusišt om pehmdamb mi Danijas, sen-žo aigan om kebn sadas sihesai.

Znamasine üläopendusen aluzkund om Mal'mön universitet^[1] (roč.: Malmö universitet, 12,7 tuh. üläopenikoid vl 2021). Sen aluz om pandud vl 1998 kut üläškol, om universitetan statusanke vspäi 2018, viž fakul'tetad ratas.

Transport

Avtobusad i velosipedad (410 km veloteid) oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidnelektrojonusiden rengazjono seičemenke stancijanke radab lidnas vn 2018 tal'vkuspäi. Elektrojonused ühtenzoittas ezilidnoidenke. Avtoiden import tegese industrialižes meriportas.

Mal'mö om ühtenzoittud avto- i raudtesildal Kopenhagenanke 19 km pitte, mülüb sen aglomeracijha (4 mln eläjid), ühthine komitet ohjastab molembil lidnoil, üks' kompanii valdoičeb lidnoiden portoil. Rahvahidenkeskeižed lendimportad ratas niiden ümbrištos. Lidnoidenkeskeižed elektrojonused ühtenzoittas Kopenhagenanke kaikuččes 15 minutas (časus öližel aigal), ajelend otab 40 minutad. Metropolitenan jono lidnoiden keskes om vaiše planoiš.

Rahvahidenkeskeine civiline Mal'mö-lendimport^[2] (edel 2007. vot Sturup, MMX / ESMS, 1,9 mln passažiroid vl 2019) sijadase kaks'kümnes kahesas kilometras päivnouzmha lidnaspäi. Tehtas reisid Stokhol'mha, Gdan'skha i Balkanižen pol'saren lidnoihe, om sezonižid čarterreisid Keskmeren i Kanarižiden sariden lebutahoiže.