Mine sisu juurde

Mangostan

Vikipedii-späi
Mangostan
Mangostan
Mangostanan plodud
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Mal'pigiiänikoižed (Malpighiales)
Sugukund: Kluzijanvuiččed (Clusiaceae)
Heim: Garcinii (Garcinia)
Erik: Mangostan
Latinankel'ne nimi
Garcinia mangostana L., 1753


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 21484
NCBI 58228
Kogonaine plod i avaitud südäimenke

Mangostan (latin.: Garcinia mangostana) om tropine igähižvihand pu Kluzijanvuiččed-sugukundaspäi.

Kazmuz libub Azijan longibokaspäi.

Kazvatadas maižanduzkul'turaks Suvipäivnouzmaižes i Suves Azijas, Keskuzamerikas, Afrikan ekvatorialižiš maiš.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Pu om muzaburanke korenke, piramidanvuitte nägu, kazvab 25 metrhasai. Nored lehtesed oma ruskedvauvhad, täuz'kaznuden lehtišton üläh om muzavihand, pakuižvihand alahaspäi. Lehtez om ellipsanvuitte, 9..25 sm pitte i 4,5..10 sm levette.

Mangostan tob ploduid 9..20-voččes igäspäi. Plod om 3,4..7,5 sm surtte. Sen ruskedsinine kor' om santimetrhasai sankte i pagan. Plodun südäin om vauged södab, muiged da maged magul, kogoneb nelläs..kahesas doläspäi. Äikerdoičese plodun semnil päpaloin, vegetativine äikerdoičend om jüged.

Kazvatadas ploduihe näht, niiden segmentad oma södabad veresikš, päiči semnid. Südäin sättub konserviruindale, verez südäivezi om populärine mugažo.

Lehtesiden i koren unotez kävutase uitod vaste i polenemha hibjan lämut rahvahanmedicinas. Om äi ksantonoid kores i ploduiš, ka kävutadas kuivatud niid kosmetikan tehmižes.