Mangostan

Vikipedii-späi
Mangostan
Mangostan
Mangostanan plodud
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Mal'pigiiänikoižed (Malpighiales)
Sugukund: Kluzijanvuiččed (Clusiaceae)
Heim: Garcinii (Garcinia)
Erik: Mangostan
Latinankel'ne nimi
Garcinia mangostana L., 1753


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 21484
NCBI 58228
Kogonaine plod i avaitud südäimenke

Mangostan (latin.: Garcinia mangostana) om tropine igähižvihand pu Kluzijanvuiččed-sugukundaspäi.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Kazmuz libub Azijan longibokaspäi.

Kazvatadas maižanduzkul'turaks Suvipäivnouzmaižes i Suves Azijas, Keskuzamerikas, Afrikan ekvatorialižiš maiš.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Pu om muzaburanke korenke, piramidanvuitte nägu, kazvab 25 metrhasai. Nored lehtesed oma ruskedvauvhad, täuz'kaznuden lehtišton üläh om muzavihand, pakuižvihand alahaspäi. Lehtez om ellipsanvuitte, 9..25 sm pitte i 4,5..10 sm levette.

Mangostan tob ploduid 9..20-voččes igäspäi. Plod om 3,4..7,5 sm surtte. Sen ruskedsinine kor' om santimetrhasai sankte i pagan. Plodun südäin om vauged södab, muiged da maged magul, kogoneb nelläs..kahesas doläspäi. Äikerdoičese plodun semnil päpaloin, vegetativine äikerdoičend om jüged.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Kazvatadas ploduihe näht, niiden segmentad oma södabad veresikš, päiči semnid. Südäin sättub konserviruindale, verez südäivezi om populärine mugažo.

Lehtesiden i koren unotez kävutase uitod vaste i polenemha hibjan lämut rahvahanmedicinas. Om äi ksantonoid kores i ploduiš, ka kävutadas kuivatud niid kosmetikan tehmižes.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]