Mešhed
| Valdkund | Iran |
| Eläjiden lugu (2022) | 3,619,000 ristitud |
| Pind | 351 km² |
| |
| Pämez' | Mohammad Reza Ghalandar Šarif (Mohammad Reza Ghalandar Sharif) |
| Telefonkod | +98- |
| Aigvö | tal'vel UTC+3:30, kezal UTC+4:30 |
Mešhed (pers.: مشهد Maŝhad [mæʃˈhæd]) om Iranan kahtenz' surtte lidn, Horasan-Rezavi-agjan pälidn da pala, valdkundan suril'mižen i religiozižen opendusen znamasine keskuz.
Sijadase 900 km päivnouzmha Tehran-pälidnalpäi. Lidnan aglomeracii (3,6 mln rist. vl 2016) otab läz 300..600 tuhad eläjid enamba mi ičeze lidn i otab kahtent sijad Iranas ristitišton lugun mödhe.
Istorii[vajehta | vajehtada tekst]
Eländpunktan aluz om pandud vl 818 penen Sanabad-külän sijas. Mainitase nügüdläiženke nimenke 10. voz'sadaspäi. Oli politikan, kul'turan i religijan keskuseks kaiken aigan. Vl 1220 mongoline tungend jäti lidnad läz murendusita, i ümbrišton pagenikad tuliba elämha siš.
Lidnan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, sauvondmaterialiden, himižiden produktoiden i terasen pästand, kebn tegimišt (tekstilin edheotandad, nahkan da sobiden tehmine), hobedan i pol'kalližarvoižiden kividen ümbriradmine, toižed veroližed produktad (kuivatud fruktad, solatud pähkmed, šafran, päivnouzmman magedused, parfümerii, religiisuvenirad, pal'tod, kourad). Mešhed om ümbrišton kaivuztegimišton keskuz i Iranan avtoiden ühthekeradamižen kahtenz' keskuz. Kahtenz' surtte pühälidn islaman mail'mas, šijitoiden keskuz, Mešhed vasttab 20 mln turistoid i pühämatkajid vodes Reza-imaman mečetin kompleksan olendan tagut. Iranan adivpertiden viž ühesandest ratas neciš lidnas.
Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]
Lidn sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas, seižub läz Hezer-Darre- i Gare-Dag-mägisel'gid 995 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kešefrud-jogen (260 km pitte) alangištos läz Turkmenistanan röunad. Sädab ičeze rodun oazisad.
Klimat om kontinentaline kuiv räkänke kezanke (kesklämuz om +25..+27 C°) da viluhkonke tal'venke (+2..+4 C°). Voden keskmäine lämuz om +14,3 C°. Ekstremumad oma −28 C° i +43,8 C°. Kezaaigan minimum om +4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +28,2 C° (tal'vku). Paneb sadegid 252 mm vodes, enamba keväz'kus-sulakus (45..55 mm kus), vähemba kezakus-sügüz'kus (kahesa millimetrad pordos). Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 33..37 % röunoiš kezakus-sügüz'kus i 62..75 % kül'mkus-sulakus.
Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]
Mešhed jagase 13 lidnrajonaks.
Edeline lidnan pämez' om Sajid Abdullah Erdžaji Širazi (Sayyed Abdullah Arjaei Shirazi, radoi vn 2021 sügüz'kuspäi), Mohammad Reza Kalaei (tal'vku 2018 — eloku 2021).
Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]
Kaik 3 001 184 ristitud elihe lidnas vl 2016. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad: persijalaižed ottas 92,5 % ristitištos, kurdad — 3 %, turkmenalaižed — 2 %, arabalaižed — 0,1 %, toižed rahvahad — 0,4 %.
Transport[vajehta | vajehtada tekst]
Avtobusad, kiruhavtobusad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 2011 (vspäi 2020 om kaks' jonod, 35 stancijad, 37 km raudted), lidnelektrojonusen kaks' jonod oma sen ližaks. Znamasine raudtesol'm, kaik vagonrivid Keskuzazijha da tagaz läbitadas Mešhedad.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Mešhed-lendimport Šahid Hašeminežadan nimed[1] (MHD / OIMM, 10,4 mln passažiroid vl 2017) sijadase lidnan suvipäivnouzmas. Tehtas reisid valdkundan äjihe lidnoihe i kaikiden lähižiden verhiden maiden surihe lidnoihe.