Mecsiga

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Mecsiga
Mecsiga
Täuz'kaznu mecsiga reduvannan aigan
Tedoklassifikacii
Valdkund: *
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Imetaiživatad (Mammalia)
Heimkund: Šorpkabjaižed (Artiodactyla)
Sugukund: Sigad (Suidae)
Heim: Mecsigad (Sus)
Erik: Mecsiga (Sus scrofa)
Latinankel'ne nimi
Sus scrofa (Linnaeus, 1758)
Areal
Image
     Mecsigan londuseližen arealan rekonstrukcii.      Todud ujuden ristitul populäcijad
(pened joukud eile ozutadud Suviamerikas,
Kariban basseinas, Afrikas da toižiš maiš).

Wikispecies-logo.svg
Sistematik
Vikierikoiš

Commons-logo.svg
Kuvad
Vikiaitas

ITIS 180722
NCBI 9823

Mecsiga (latin.: Sus scrofa) om levitadud živat, mectusen regulärine objekt.

Leviganduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lugetas 16 alaerikod nelläs regionaližes gruppas.

Om kodikoittud sigan ezitataks. Kadoi äjiš tahondoiš kontrolitoman mectusen tagut. Libub Suvipäivnouzmaižen Azijan sarišpäi (Indonezii vai Filippinad).

Ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Täuz'kaznuden ižačun hibjan piduz om 175 santimetrhasai, sägun korktuz oleleb ühthe metrhasai, 100..200 kg vedutte, erasti 275 kg Päivnouzmaižes Evropas i 500 kg Edahaižen Päivnouzmman suves. Emäčun sägu om 90 santimetrhasai, veduz oleleb 60..180 kg.

Röhkib sigan kartte. Kinged sugaz libub sel'grodan päl živatan kehtatusen aigan, sen ližamuju om mustaspäi vaukthasai erazvuiččiš tahondoiš. Ülä- i alaorahambhad kazdas kaikenaigašti. Mecsiga voib čongoida kärzal kül'mdud läbi mahust 15..17 sm sankte. Pageneb 40 kilometrhasai časpigudenke. Ujudas hüvin. Mectusen aigan živat voib tactäs ristituihe i satatada orahambhil.

Mecživat voib eläda 14 vodhesai, stajas i kel'dtahos igä oleskeleb 20 vot.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]



Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.