Morkofk

Vikipedii-späi
Morkofk
Morkofk
Änikoičijan mecmorkofkan ühthine nägu
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Magnoliopsida)
Kund: Vihmankatuzänikoižed (Apiales)
Sugukund: Sel'derejižed (Apiaceae)
Heim: Morkofk (heim) (Daucus)
Erik: Morkofk
Latinankel'ne nimi
Dáucus caróta L., 1753


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 29477
NCBI 4039

Morkofk vai Mecmorkofk (latin.: Daucus carota) om kaks'vozne, harvas üks'vozne heinäsine kazmuz. Mülütadas Sel'derejižed-sugukundha. Om Daucus-heimon tipine erik. Pöudoline morkofk (latin.: Daucus carota subsp. sativus) om sen alaerikoks-maižanduzkul'turaks.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Meckazmuz putub Evropas, Afrikan pohjoižes, Päivlaskmaižes i Keskuzazijas. Kazvab Venäman evropižen palan suves. Om ottud kul'turha nell' tuhad vozid tagaz, sädihe pöudmorkofkan äi toižendoid i sortuid (kul'tivarid).

Mecmorkofk navedib kazda pöudoiden röunoidme, teveril, pustolänil, kuivil nituil, penzhištos, saduiš i linmaiš.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Jur' om sanged pit'k, erazvuiččen mujun (vauged, ruskedpakuine, muzarusked), terav magul. Lehtesed oma koumesaumnikan kartte, 14..20 sm pitte i 4..6 sm levette. Seikh šingotase elon kahtel vodel, se oleleb 25..100 sm kortte, üläpala voib sarakoitas.

Änikuz om vihmankatusenvuitte, 4..10 sm diametral, äiluguižed änikod oma vauktad vai pakuižed mujul, harvoin ruskedvauvhad vai purpurižed. Änikoičeb kezakus-heinkus. Plodud küpsnedas elokus, ned oma ellipsanvuiččed ogakahad, kogotas kahtes pol'ploduspäi.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.