Näd

Vikipedii-späi
Näd
Näd
Näd
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Imetaiživatad (Mammalia)
Heimkund: Lihansöjad (Carnivora)
Sugukund: Nädanvuiččed (Mustelidae)
Heim: Nädad (Martes)
Erik: Näd
Latinankel'ne nimi
Martes martes (Linnaeus, 1758)
Areal
Image


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 621943
NCBI 29065

Näd (latin.: Martes martes) om živatoiden erik, mülüb Nädanvuiččed-sugukundha (Mustelidae).

Živat om levitadud kaikedme Evropadme päiči Islandijas i Pirenejan pol'saren palas. Ümbärdab ristitun eländpunktoid. Om mectusen objektaks karvha näht.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Karv oleleb kaštananmujun vai muzaburan. Pakuine läip kaglan ezipolel om ühthe i nena om pimed Martes foina-nädaspäi erineden. Kezaline karv om lühüdamb da kauktamb mi tal'veline. Händ om pit'k karvakaz 16..28 sm pitte, se om balansir hüpkiden täht. Täuz'kaznuden nädan veduz vajehtase 0,8..1,8 kg röunoiš, ižačun veduz om koumandesen enamba mi emäčun. Hibj om pit'kač 45..58 sm pitte, käbälad oma lühüdahkod, karv kazvab käbäliden pindal.

Näd mahtab ličta i hüpta puidme, hüpked 4 metrhasai. Tegeb peitsijid onziš, kävutab oravan tactud sauvusid, linduiden pezoid. Lebaidab päiväl, ecib sališt hämäras i öl.

Söte[vajehta | vajehtada tekst]

Lihansöi živat, söb pöudhirid, oravid, penid linduid da heiden munint. Rikob purendal niškha, i mecnikale piidab katta da kaita sidä sanktal püštsebanpäl. Sügüzel näd voib söttas fruktoil, marjoil i pähkmil. Erasti södas löcuid, edenoid, gavedid, kolijoid. Varadab sömäd tal'veks.

Äikerdoičend[vajehta | vajehtada tekst]

Täuz'kaznu oleskeleb elon kahtel vodel, äikerdoitas koumandes vodespäi. Oleleb koume poigašt kerdalaz tobjimalaz. Näd voib eläda stajas 16 vodhesai, i vaiše erased elädas kümnevoččhe igähäsai londusen arvoimižiš.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]