Nikaragua (järv)

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Järven kart
Nikaraguanjärv

Nikaragua, Nikaraguanjärv (isp.: Lago de Nicaragua, Lago Cocibolca, Mar Dulce, Gran Lago, Gran Lago Dulce, Lago de Granada) om sur' reskvezine järv Nikaragua-valdkundan suves, Keskuzamerikas.

Ühthižed andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Järven pind om 8264 km², se sijadase 32 m ü.m.t. korktusel. Mülü — 108 km³. Kaikiš lujemb süvüz om 70 m, keskmäine süvüz — 13 m. Sase 177 km pidusel. Basseinan pind om 23 844 km².

Ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Järv om tektoniženke augotižlibundanke. Sil oleskeleb paksuid torokoid. Nikaraguanjärves om sarid: Ometepe (korktoidenke mägidenke), Sapater, Solentiname-sarišt. San Huan-jogi jokseb järvespäi Kariban merhe, se om röunjogeks, Kostarik levitase vastrandal. Tipitap-jogi ühtenzoitab Managua-järvenke lodehes.

Nikaragua om üks'jäine järv mail'mas, kudambas elädas akulad. Ned živatad ujudas San Huan-jogedme valdmerhesai da tagazpolin, mahttas ujuda ülezjogen i ülitada kos'kid lohen kartte.

Kanalan projekt[redaktiruida | redaktiruida purde]

Merikanalan sauvond planiruiše järven kävutandanke 19. voz'sadaspäi, al'ternativ da kebnenduz Panaman kanalan täht. Projektan vastustajad lugetas ekologijan riskoid lujikš. Järv om reskveden tarbhaine purde pöudoile i ristituile, sen biologine erazvuiččend om toštmatoi.

Vn 2014 projektan toižend ezimeleti antta tuleban aigan territorijad Kitain kompanijale Honkongaspäi vižkümneks vodeks koncessijan kožundkirjutesen mödhe. Kanalan piduz linniži 270 kilometrad, se mäniži pidust' levedusen jonod. Sauvond oli tühjitadud kompanijan bankrotnendan tagut.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]