Panaman kanal

Vikipedii-späi
Panaman kanalan kart

Panaman kanal om ratud vll 1904−1920 AÜV:oiden sodavägil sauvuz Panaman kaglhal, Panam-valdkundas. Se ühtenzoitab Tünen i Atlantižen valdmerid jügulaivoiden täht.

Ohjanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Edel 2000. vot kanal oli AÜV:oiden ohjastusen al. Kanal om strategiženke znamoičendanke tähäsai, sikš miše ei ole oiktad ted AÜV:oiden südäimes niiden päivnouzmaižen da päivlaskmaižen mererandištoiden keskes. Kitajižed kompanijad Honkongaspäi kontroliruidas kanalan.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Panam- da Kolon-lidnad seištas kanalan agjoidenno, raudte da avtote pidust' kanalad ühtenzoittas niid. Kanalan nügüdläine piduz om 81,6 km, sidä kesken kontinentadme 65,2 km, Panaman i Limonan lahtidme 16,4 km. Se om 150 m levette, 26 m kortte valdmeren pindan päl, kaidoiš sijiš (šlüzad) — koume ted, kaks' ted oma 12 m süvütte da 33,5 m levette (110 futad), koumanz' te (avaitud 26.06.2016-dataspäi) om 18 m süvütte da 55 m levette.

Kanal kogoneb ratud veziteišpäi, koumes šlüzaspäi (koumekamerine Gatun, kaks'kamerine Miraflores i üks'kamerine Pedro Migel'), kahtes ratud järvespäi (Gatun-järv i Alahuel-vezivaradim).

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Konteinerlaivoile 32,3 metrhasai (106 futad) levette sab ujuda kanalan kaikiden teiden kal't. Laiv ujub kanaladme 9 časud. Vn 2016 heinkuhusai oli voimuz pästta kanalan kal't 48 laivhasai päiveses, i läbiujundan järgendust osttihe aukcionaspäi. Vl 2015 vedihe 340 mln tonnoid jüguid kanalan kal't.

Al'ternativad kanalale: varakanal Nikaraguan kal't, raudted Gvatemalan, Kostarikan da Sal'vadoran Gondurasanke kal't.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]