Honkong

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Honkong
香港 (Sängan) (kit.)
Hong Kong (angl.)
 Lidnanznam
Hong Kong SAR Regional Emblem.svg
 Flag
Flag of Hong Kong.svg
Valdkund Kitai
Eläjiden lugu (2014) 7 112 688 ristitud
Pind 1 104 km²
Honkong香港 (Sängan) (kit.)Hong Kong (angl.)
Pämez' Län Čženjin
Telefonkod +852[1]
Aigvö UTC+8


Honkong (kit.: 香港 Sängan, angl.: Hong Kong), täuz' oficialine nimi om Honkongan eriline administrativine agj (kit.: 香港特別行政區 Sängan tebe sinčžencüi, angl.: Hong Kong Special Administrative Region), om Kitain pala.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vozil 1841-1997 Honkong nügüdläižiš röunoiš oli Suren Britanijan kolonijal. Vl 1843 Viktorii-lidnan aluz oli pandud, nügüd' nece nimituz jäi läheližiden pohtan da mägenocan nimiš.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Honkongal om ičeohjanduz. Ičeze päkäskuz, Käskusenandai Nevondkund, ohjastuz ministrusidenke oma Honkongas. Vn 1984 kožundkirjutesen mödhe, Sur' Britanii andoi ottud kortomha territorijad Kitaile znamoičendanke jätta territorijan käskusištod da ohjandusen formad vajehtuseta 50 vodeks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Honkong sijadase Kitain suvipalas, Koulunan pol'sarel, kahtil suril saril (Honkong da Lantau) da völ 260 pen't sart, Kitain Suvimeren randal. Lidnaspäi pohjoižpolehe om Šen'čžen' (ani röunan taga 33 km pitte), päivlaskmpolehe 60 kilometras om toine Kitain specialine administrativine agj — Makao.

Randanpird — 733 km[2]. Kaikiš korktemb čokkoim om Taimošan'-mägi, 958 m.

Klimat om subekvatorialine mussonine. Vihmsezonan aigan voib panda 500 mm sadegid kus. Manrehkaidusid ei oleskele.

Lidnfartaloiden territorii otab penemb mi 1/4 kaiked territorijad, toižed agjan koume nelländest oma puištod.

Administrativine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Honkongas om 18 administrativišt ümbrikod (angl. district). Käskusištos de facto om severz' erižid lidnoid da žiloid, no niil eile administrativišt statusad i valdatusid, ned oma erazvuiččiden ümbrikoiden palad.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kundaline transport mülütab nenid tipid: metropoliten (MTR), elektrojonused (KCR), kaks'žiruižed tramvajad, irdaližed eskalatorad, ehtatimed.

Jügu- da rahvahidenkeskeine lendimport om Čheklapkok (HKG), sijadase 14 km lidnan keskusespäi (Keskuzraudtestancijaspäi).

Lidnan nägud[redaktiruida | redaktiruida purde]

Honkongan ühthine nägu.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Makaospäi — 01.
  2. Andmused Honkongas vl 2014 heinkul Mail'man faktoiden kirjaspäi. — Cia.gov. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]