Makiavelli Nikkolo

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Nikkolo Makiavelli)
Makiavelli Nikkolo
ital.: Niccolò di Bernardo dei Machiavelli
Nikkolo Makiavellin portretan pala, Santi di Tito (1536−1603) pirdi voikuvad 16. voz'sadan kahtendes poles
Nikkolo Makiavellin portretan pala,
Santi di Tito (1536−1603) pirdi voikuvad 16. voz'sadan kahtendes poles
radmižen toižend:

kirjutai, politikanmez', istorik, filosof, political theorist, military theorist, tõlkija, runokirjutai, diplomaat, näitekirjanik

sündundan dat:

3. semendku 1469[1][2][3]

sündundan sijaduz:

Florencii, Firenze Vabariik[d][1][4]

valdkund:

 Firenze Vabariik[d]

kolendan dat:

21. kezaku 1527[1][3][2] (58 vot)

kolendan sijaduz:

Sant'Andrea in Percussina[d], Firenze Vabariik[d]
Florencii, Firenze Vabariik[d][1][4]

tat:

Bernardo di Niccolò Machiavelli[d]

mam:

Bartolomea di Stefano Nelli[d][5]

avtograf:

 Makiavelli Nikkolo VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Nikkolo Makiavelli (ital.: Niccolò di Bernardo dei Machiavelli [nikkoˈlɔ mmakjaˈvɛlli]; sünd. 3. semendku 1469, Florencii, Florencijan Tazovaldkund — kol. 21. kezaku 1527, sigä-žo) oli italijalaine filosof da kirjutai, politikanmez' i sur'oigenu.

Biografii[vajehta | vajehtada tekst]

Nikkolo oli sündnu San Kašano in Val' di Pez-külähä läz Florencijad, Bernardo di Nikkolo Makiavelli-advokatan (1426−1500) i hänen Bartolomea di Stefano Neli-akan (1441−1496) kanzha. Kaks' vanhembašt sizart oli — Primavera (1465) i Margarita (1468), mugažo noremb Totto-vell' (1475). Openduz andoi tuleban aigan filosofale latinižen i italižen klassikan täuzid tedoid.

Makiavelli kirjuti severz'-se tedotöid sodateorijas, abuti nevondoil kaita Florencijad. Oli varmdan valdkundaližen tobmuden polenpidajan i laski kävutada miččid taht mahtusid samha necidä metod. Hänen politiž-filosofine «Valdoičii»-kirj (it. Il Principe, 1513) om pästtud tošti äi kerdoid vspäi 1532, se augotab erazvuiččid traktuindoid tähäsai, Makiavelli-ki jäti äi kommentarijoid kirjale. Vll 1520−1525 radnikoiči Florencijan istoriografal, kirjuti «Florencijan istorii»-kirjan i pästi satusekahid komedižid p'jesid: «Klicija» (1525) i «Mandragola» (1518). Sädi kaks' poemad: «Ezmäine dekad» (1504) i «Kahtenz' dekad» (1509), kirjuti «Bel'fagor»-romanan (1515).

Filosof sai hüväd radnikust Florencijan Tazovaldkundan apparatas (1498−1512) i nai vn 1501 elokus, Marietta de Luidži Korsini oli Nikkolon ak. Sündutihe viž last naimiželos: Pjero, Bartolomea, Bernardo, Ludoviko, Guido.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Bell A. Encyclopædia BritannicaEncyclopædia Britannica, Inc., 1768.
  2. 2,0 2,1 autori vari Enciclopedia TreccaniIstituto dell'Enciclopedia Italiana, 1929.
  3. 3,0 3,1 BeWeB
  4. 4,0 4,1 autori vari Enciclopedia TreccaniIstituto dell'Enciclopedia Italiana, 1929.
  5. Pas L. v. Genealogics — 2003.
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.