Nivhan kel'
Nivhan kel' (ičeze nimitused: Нивхгу диф amuran paginas, Ниғвгун дуф sahalinan paginoiš) om nivhalaižiden kel', üks' izoliruidud kelišpäi. Se om kadondan grazindan al.
Kel'situacii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Pagižijoiden lugu — 198 ristitud (vn 2010 rahvahanlugemine), hö oma rauhad mehed Venäman Edahaižes Päivnouzmpoles tobjimalaz (Sahalin-saredme i Amgun'-jogen basseinas Habarovskan randan keskuzpalan suves), ende eliba Japonijan pohjoižes mugažo. Toine rahvahan kel' om venän kel'. Rahvahan lugumär om 5,2 tuhad ristituid (2002).
Opetas kel't alaškolas Sahalinan agjan i Habarovskan randan severziš-se školoiš. Pästtas abekirjoid, openduzkirjoid, čomamahtoižid sädusid nivhan kelel. «Nivh dif»-kulehtez (Нивх диф «nivhan kel'») lähtleb Sahalin-sarel.
Harakteristik
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Nell' paginad: amuran (erased tedomehed lugetas erižeks keleks), pohjoižsahalinan, päivnouzmsahalinan i suvisahalinan. Kirjkel' om kirilližen kirjamišton pohjal vspäi 1937 oficialižešti, ende oli latinan grafikan alusel, edel 1931. vot piktografižen kirjkelen augud oliba i kelen kirjutused molembil kirjamištoil, latinan i kirilližen.
Erištadas sintaksižid rolid sanoiden järgendusel i ezmäižiden vokaliden čereduindal verbas. Sanoiden bazine järgenduz sanundas om SOV, adverb panese ezmäižel. Kaik om kuz' än'kulundad i 28..33 sätkulundad (paginoidme). Substantivoil om kahesa kändod, üks'lugu i äilugu. Jagadas kvantitativižid numeralid 26 klassaks, niišpäi seičeme klassad kävutasoiš objektoiden täht ühthižen tundmusen mödhe.
Kelel om parallelid tungusiž-mančžuriženke kel'kundanke, altajan kel'kundanke, paleoazijalaižidenke kelidenke, Pohjoižamerikan indejalaižiden kelidenke.
Kirjamišt
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Nügüdläine kirjamišt kävutase 1970-nziden voziden lopuspäi. Siš om 47 kirjant, amuran paginas Ӷ ӷ, Ў ў, Ч’ ч’ kirjamid ei ole.
|
|
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||