Oklend (lidn, Uz' Zelandii)

Oklend
Auckland (angl.)
Tāmaki Makau Rau / Ākarana (maori)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Uz' Zelandii
Eläjiden lugu (2023)	1,478,800 ristitud
Pind	605,67 km²
Pämez'	Uein Braun (reduku 2022—, Wayne Brown)
Telefonkod	+64-(0)9
Aigvö	tal'vel UTC+12, kezal UTC+13

Lidnan keskuzpalan kart (2018)

Oklend (angl.: Auckland [ˈɔːklənd], maor.: Tāmaki Makau Rau vai Ākarana) om lidn Uden Zelandijan pohjoižes. Se om valdkundan kaikiš suremb lidn i ižandusen keskuz, om Oklendan agjan administrativižeks keskuseks da palaks.

Istorii

Ende maori-rahvahan eländpunktad oliba Oklendan sijas. Evropalaižiden ezmäine eländpunkt oli sätud vspäi 1833, mecan pilindan edheotandanke. Sijaližed vejad käskiba panda kolonijan ut pälidnad, i vl 1840 panihe Oklendan alust nügüdläižhe sijha oficialižešti. Aigan mändes kolonii šingotihe, i sirtihe pälidnad Vellingtonha sättujanke geografiženke sijadusenke.

Oklend šingotase metallurgijal i järedal valdmeriportal. Mail'man kompanijoiden äjad udenzelandižed palakundad sijadasoiš neciš lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Pohjoižen saren pohjoižes kaidas palas, 0..196 m ü.m.t. korktusil.

Klimat om subtropine valdmeren, pil'vekaz tal'vaigan. Voden keskmäine lämuz om +15,6 C°, tal'vkun-keväz'kun +18,5..+20,5 C°, kezakun-elokun +11,2..+12,1 C°. Ekstremumad oma −3,9 C° (heinku) i +34,4 C° (uhoku). Paneb sadegid 1119 mm vodes, enamba semendkus-elokus (117..137 mm kus), vähemba vilukus-uhokus (58..63 mm kus) i kül'mkus (69 mm). Paneb lunt kerdan severziš-se voz'kümniš. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 76..88 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Oklendan agjan (regionan) valičemižümbrikod vl 2019

Nened ristitud radoiba ühtenzoittud lidnan municipalitetan edeližin pämehin (meroin, angl.: Mayor of Auckland): Fil Goff (kahtenz' mer, Phil Goff, kül'mku 2016 — reduku 2022), Len Braun (ezmäine, Len Brown, kül'mku 2010 — reduku 2016). Lidnan mer valičese kaikel rahvahal koumeks vodeks i om lidnan Nevondkundan pämehen.

Eläjad

Vl 2006 lidnan eläjiden lugu oli 404 658 ristitud, kaiken Oklendan regionan — 1,3 mln ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 1,7 mln ristituid elihe Oklendan aglomeracijas vl 2021 (Oklendan agj 4841,13 km² pindanke). Se om Uden Zelandijan kaikiš suremb lidnterritorii, mülütab valdkundan ristitišton läz koumandest.

Kaik om 340 augotižškolad, 80 keskškolad i 29 segoitadud školad (augotiž- i keskopenduz) lidnan aglomeracijas (vn 2012 andmused). Ned oma valdkundaližed päpaloin. Valdkundan severz'-se politehnižid školoid, kaks' universitetad i kaks' tehnologišt institutad baziruišoiš Oklendas, mugažo om koumen universitetan palakundoid. Znamasine om Oklendan universitet (angl.: University of Auckland (UoA), maor.: Waipapa Taumata Rau, alusenpanend 1883 kut Oklendan universitetine kolledž, 35,3 tuh. üläopenikoid vl 2023).

Transport

Avtobusad, lidnelektrojonused (nell' jonod) i ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas. Päraudtestancii om Uaitemataa. Personaližed avtod oma päižikš likkuimikš lidnas, no situacii vajehtase hil'muiktuzgazan čudegiden polendusen naprindoiden tagut.

Lidnan meriportad oma municipaližed, nügüd'aigan ottas kahtent sijad valdkundas ümbriratud jüguiden mülün mödhe lähižen Taurangan portan jäl'ghe. Kaik nell' millionad tonnoid jüguid läbiti lidnan valdmoid vl 2006 i 773 tuh. konteineroid (2007). Meriportoiden valdmad i sidodud sihe sarakod anttas 173 tuhad radinsijid, lidnan koumandest. Valdkundan eksportan i importan pol' tegihe Oklendan meriportoiden kal't.

Rahvahidenkeskeine civiline Oklend-lendimport (AKL / NZAA, 17,8 mln passažiroid 2023/24 finansižel vodel) sijadase ezilidnas 21 km suvhe lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Avstralijan, Valdmerimaiden, Kitain, AÜV:oiden i Kanadan surihe lidnoihe, Dubaihe, Santjagoho (Čili), mugažo Utme Zelandijadme.

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (aucklandcouncil.govt.nz). (angl.)
• Internet-verkon kamerad Oklendan avtoteiden päl Uden Zelandijan Transportagentusen nzta.govt.nz-saital.