Pi (lugu)

Vikipedii-späi
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Ku ümbrusen diametr om üksikha tazostadud, ka ümbrusen piduz om pi-lugu. Animacii om kahesan sekundad hätkte.

Pi-lugu (znamoičese grekan -kirjamel) om matematikan kaikenaigaine, om tazostadud ümbrusen pidusen i sen diametran rindatushe.

Voib antta äjid toižid pi-lugun märhapanendoid, oz., se om -funkcijan pol'periodan i sen maksimuman rindatuz. Vn 2022 kezakule tetas pi-lugun ezmäižed sada trillionad znamoid katkoimen jäl'ghe[1].

Lugun nägu decimaližes lugendsistemas: 3,1415926535897932384626433832795... . Lähine rouhnik om praktižiden ümbrimäraižiden lugendoiden täht.

Ičendad[vajehta | vajehtada lähte]

-lugu om irracionaline, toižin sanoin ei voi ozutada sen tarkoiktad znamoičendad rouhnikan nägul. Sen tagut lugun decimaline mel'kuva ei tule lophu nikonz i ei ole periodižen. Johann Lambert todesti -lugun irracionaližust vl 1761 ezmäižen kerdan, tangensan kirjutamižel rattematomaks rouhnikaks. Vl 1794 Ležandr toi - i -luguiden irracionaližusen tarkoiktembad todestust.

transcendentine lugu, toižin sanoin se ei voi olda miččen taht polinoman kogonaižidenke koefficientoidenke jureks. Ferdinand fon Lindeman-professor todesti -lugun transcendentižust vl 1882. Feliks Klein kebnenzi todestust vl 1894. Transcendentižusen todestamižen olemine pani lopud kehkruden kvadraturan sauvondan naprindoile, kudambad jätksiba kaks' polenke voz'tuhad.

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

  1. Kotov Pavel. Сотрудница Google Cloud рассчитала число Пи до 100-триллионного знака после запятой — это новый рекорд. (Google Cloud:an ühtesradnik lugi pi-lugud sadatrillionaižhe znamhasai katkoimen jäl'ghe, se om udeks rekordaks.) // 3DNews Daily Digital Digest. — 9. kezaku 2022. (ven.)
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.