Pi (kirjam)

Vikipedii-späi
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Pi (Π, π) om grekan kirjamišton kudenz'toštkümnenz' kirjam. Grekan kelen [p]-kulund sättutoitab sile. Libub finikijan -kirjamespäi «pe».

Latinan P-kirjam i kirilline П-kirjam libuiba grekan pi-kirjamespäi.

Znamoičendad tedokirjutusiš[vajehta | vajehtada tekst]

Sur' Π-kirjam:

  • äikerdoičendan satuz matematikas;
  • potencialine energii;
  • Π-teorem märičendoiden analizas.

Pen' π-kirjam:

  • pi-konstant (π ≈ 3.14159…), znamoiči perimetrad Amuižes Grekanmas (amuižgrek.: περίμετρον);
  • elementarine pion-heneg (π-mezon);
  • kovalentižen sidon toižend himijas;
  • osmospainuz himijas;
  • päličmänendoiden naceinuden matric Markovan processoiš rattematomanke aiganke;
  • infläcijan suruz makroekonomikas;
  • ližan tulend mikroekonomikas;
  • parallaks astronomijas.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]



Grekan kirjamišt
Al'fa (Αα) • Beta / Vita* (Ββ) • Gamma (Γγ) • Del'ta (Δδ) • Epsilon (Εε) • Dzeta / Zita* (Ζζ) • Eta / Ita* (Ηη) • Teta / Fita* (Θθ) • Jota (Ιι) • Kappa (Κκ) • Lämbda (Λλ) • Mü / Mi* (Μμ) • Nü / Ni* (Νν) • Ksi (Ξξ) • Omikron (Οο) • Pi (Ππ) • Ro (Ρρ) • Sigma (Σσς) • Tau / Taf* (Ττ) • Ipsilon (Υυ) • Fi (Φφ) • Hi (Χχ) • Psi (Ψψ) • Omega (Ωω)
*Amuižgrekan / Nügüd'aigaine grekan nimituz
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.