Omega

Vikipedii-späi

Omega (Ω, ω, virkand grek.: ωμέγα, amuižgrek.: ὦ μέγα «sur' (pit'k) o» vastolendaks «penele o» — omikron-kirjamele) om grekan kirjamišton kahtenz'kümnenz' nellänz' da jäl'gmäine kirjam. Sättui amuižgrekan kelen kulund om [ɔː], nügüd'aigaižes grekan keles lugetas kirjant omikronan kartte: [o̞] i [ɔ̝].

Kirjam om kaikiš noremb grekan kirjamištos, libui sen-žo kirjamišton omikron-kirjamespäi pirdan ližadusel. Aigan mändes pird modificiruihe i oti nügüd'aigašt nägud. Kirilline Ѡ (ѡ)-kirjam om tetab «ot» i «omega»-nimiden al, augotižlibui grekan omega-kirjamespäi.

Omega ümbrikirjutab min-se lopud paksus, vastolendaks al'fa-kirjamele. Simvol «ϖ» kävutase erasti kut π-kirjamen toine kuva.

Kävutand znamaks[vajehta | vajehtada tekst]

Sur' Ω-kirjam voib znamoita:

  • elektrižen vastustusen märičendühtnik — Om;
  • avaruzsaum (kävutadas pen't-ki kirjant);
  • elementarine omega-giperon-heneg.

Ottas kävutamižhe pen't ω-kirjant znamoičemha päpaloin nenid tärtusid:

  • köläidusiden rengazpaksuz (kävutadas sured-ki kirjant);
  • substancijan massine pala;
  • saumpiguz;
  • ezmäine ordinal (ordinaline lugu).


Grekan kirjamišt
Al'fa (Αα) • Beta / Vita* (Ββ) • Gamma (Γγ) • Del'ta (Δδ) • Epsilon (Εε) • Dzeta / Zita* (Ζζ) • Eta / Ita* (Ηη) • Teta / Fita* (Θθ) • Jota (Ιι) • Kappa (Κκ) • Lämbda (Λλ) • Mü / Mi* (Μμ) • Nü / Ni* (Νν) • Ksi (Ξξ) • Omikron (Οο) • Pi (Ππ) • Ro (Ρρ) • Sigma (Σσς) • Tau / Taf* (Ττ) • Ipsilon (Υυ) • Fi (Φφ) • Hi (Χχ) • Psi (Ψψ) • Omega (Ωω)
*Amuižgrekan / Nügüd'aigaine grekan nimituz
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.