Piaf Edit

Piaf Edit
franc.: Édith Piaf
nimi sündundan jäl'ghe:	franc.: Édith Giovanna Gassion
radmižen toižend:	певица, актриса, студийная исполнительница, chansonnier, уличная артистка, laulukirjutaja
sündundan dat:
sündundan sijaduz:	Pariž
valdkund:	Francii
kolendan dat:	10. reduku 1963(1963-10-10) (47 vot)
kolendan sijaduz:	Grasse[d]
tat:	Louis Gassion[d]
mam:	Line Marsa[d]
avtograf:
Piaf Edit VikiAitas

Edit Piaf (franc.: Édith Piaf [edit pjaf]), todesine nimi — Edit Džovanna Gassjon (franc.: Édith Giovanna Gassion [edit dʒɔvana ɡasjɔ̃]; oli sündnu 19. tal'vku 1915, Pariž, Francii — koli 10. reduku 1963, Gras-lidn, Francii) oli francine pajatai da severziden-se fil'miden aktris. Pajati francijan kelel.

Pajatai naine edesti enamba 250 pajod. Edit Piaf sai mail'man tetabut neniden pajoiden edestusel: «Non, je ne regrette rien», «La Vie en rose», «Hymne à l’amour», «Mon légionnaire», «La Foule», «Milord», «Tu es partout», «Mon Dieu» i «L’Accordéoniste».

Biografii

Edit oli sündnu francijalaižiden lavastusen Anita Majar-aktrisan (psevdonim Lina Marsa) i Lui Gassjon-akrobatan kanzha. Kahtes vodes päliči murzäin okai mužikad, i bab (Anitan mam) kazvati neičukašt, sid' Lui-tat. Edit oli soged vagahaižespäi kuz'voččehe igähäsai, no sai nägemišt pühämatkan aigan. Edit pajati tatan ezinendan aigan ani irdoil ühesavoččes igäspäi.

Vl 1932 naine tegi tundmust laukan Lui Düpon-pidajanke i sünduti Marsel'-tütärt hänespäi vn 1933 uhokus. Kaks'vozne Marsel' koli läžundaspäi, hän oli Editan üks'jäižen lapsen. Sid' naine sünduti kolnut last edel strokud, i sen jäl'ghe ei voind sündutada lapsid naižiden süiden tagut.

Vl 1935 Lui Leple (franc.: Louis Leplée) homaiči našt, hän oli «Žernis»-kabaren (le Gerny’s) pidajan Jelisein Pöudoil, i tariči hänele tehta edestusid aluzkundan programas. Arni Leple löuzi psevdonimad, «piaf»-sana znamoičeb paskačuihut Parižan paginal. Lui sel'giti Editale, kut repetiruida akkompaniatoranke, valita da režissiruida pajoid, artistan kostüman, žestoiden, mimikan i ičtazvedandan znamoičendoid. «Čočo Piaf» oli kirjutadud kabaren afišoil, i pajatai naine sai tetabut Parižas ezmäižiden edestusiden jäl'ghe jo. Vn 1936 17. uhokud hän edesti Francijan estradan tähthaižiden surel koncertal «Medrano»-cirkas.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.