Mine sisu juurde

Piaf Edit

Vikipedii-späi
Piaf Edit
franc.: Édith Piaf
Портрет
nimi sündundan jäl'ghe:

franc.: Édith Giovanna Gassion[1]

radmižen toižend:

певица, актриса, студийная исполнительница, chansonnier, уличная артистка, laulukirjutaja

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Pariž, arrondissement of Paris[d][12][13]

valdkund:

 Francii

kolendan dat:

10. reduku 1963(1963-10-10)[2][3][4][14][15] (47 vot)

kolendan sijaduz:

Grasse[d][12]

tat:

Louis Gassion[d]

mam:

Line Marsa[d]

avtograf:

 Piaf Edit VikiAitas

Edit Piaf (franc.: Édith Piaf [edit pjaf]), todesine nimi — Edit Džovanna Gassjon (franc.: Édith Giovanna Gassion [edit dʒɔvana ɡasjɔ̃]; oli sündnu 19. tal'vku 1915, Pariž, Francii — koli 10. reduku 1963, Gras-lidn, Francii) oli francine pajatai da severziden-se fil'miden aktris. Pajati francijan kelel.

Pajatai naine edesti enamba 250 pajod. Edit Piaf sai mail'man tetabut neniden pajoiden edestusel: «Non, je ne regrette rien», «La Vie en rose», «Hymne à l’amour», «Mon légionnaire», «La Foule», «Milord», «Tu es partout», «Mon Dieu» i «L’Accordéoniste».

Biografii[vajehta | vajehtada tekst]

Edit oli sündnu francijalaižiden lavastusen Anita Majar-aktrisan (psevdonim Lina Marsa) i Lui Gassjon-akrobatan kanzha. Kahtes vodes päliči murzäin okai mužikad, i bab (Anitan mam) kazvati neičukašt, sid' Lui-tat. Edit oli soged vagahaižespäi kuz'voččehe igähäsai, no sai nägemišt pühämatkan aigan. Edit pajati tatan ezinendan aigan ani irdoil ühesavoččes igäspäi.

Vl 1932 naine tegi tundmust laukan Lui Düpon-pidajanke i sünduti Marsel'-tütärt hänespäi vn 1933 uhokus. Kaks'vozne Marsel' koli läžundaspäi, hän oli Editan üks'jäižen lapsen. Sid' naine sünduti kolnut last edel strokud, i sen jäl'ghe ei voind sündutada lapsid naižiden süiden tagut.

Vl 1935 Lui Leple (franc.: Louis Leplée) homaiči našt, hän oli «Žernis»-kabaren (le Gerny’s) pidajan Jelisein Pöudoil, i tariči hänele tehta edestusid aluzkundan programas. Arni Leple löuzi psevdonimad, «piaf»-sana znamoičeb paskačuihut Parižan paginal. Lui sel'giti Editale, kut repetiruida akkompaniatoranke, valita da režissiruida pajoid, artistan kostüman, žestoiden, mimikan i ičtazvedandan znamoičendoid. «Čočo Piaf» oli kirjutadud kabaren afišoil, i pajatai naine sai tetabut Parižas ezmäižiden edestusiden jäl'ghe jo. Vn 1936 17. uhokud hän edesti Francijan estradan tähthaižiden surel koncertal «Medrano»-cirkas.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. http://archives.paris.fr/arkotheque/visionneuse/visionneuse.php?arko=YTo2OntzOjQ6ImRhdGUiO3M6MTA6IjIwMjEtMDYtMDUiO3M6MTA6InR5cGVfZm9uZHMiO3M6MTE6ImFya29fc2VyaWVsIjtzOjQ6InJlZjEiO2k6NDtzOjQ6InJlZjIiO2k6MzA1OTQ5O3M6MTY6InZpc2lvbm5ldXNlX2h0bWwiO2I6MTtzOjIxOiJ2aXNpb25uZXVzZV9odG1sX21vZGUiO3M6NDoicHJvZCI7fQ==#uielem_move=-1704%2C-1350&uielem_islocked=0&uielem_zoom=220&uielem_brightness=0&uielem_contrast=0&uielem_isinverted=0&uielem_rotate=F
  2. 2,0 2,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. 3,0 3,1 Encyclopædia Britannica
  4. 4,0 4,1 SNAC — 2010.
  5. Internet Broadway Database — 2000.
  6. http://time.com/4140355/edith-piaf-centennial/
  7. filmportal.de — 2005.
  8. Discogs — 2000.
  9. Brockhaus Enzyklopädie
  10. Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  11. GeneaStar
  12. 12,0 12,1 Deutsche Nationalbibliothek Record #118594125 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  13. http://www.cineartistes.com/?page=images&id=715&type=3
  14. http://www.parismatch.com/People/Musique/En-images/Edith-Piaf-une-voix-qui-vibre-toujours-Elle-aurait-eu-100-ans-aujourd-hui-La-Mome-anniversaire-100-ans-de-naissance-884389
  15. Munzinger Personen
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.