Mine sisu juurde

Pigustuz

Vikipedii-späi
Lanksii mäč pigustase, likkub kaik pigebamba da teravamba

Pigustuz om vektorine suruz, märhapaneb hibjan piguden vajehtusen teravut, piguden ezmäine toižetiž aigan mödhe. Ozutab hibjan piguden vektoran vajehtusen surut hibjan likumižes märitud aigas:

Suruz znamoičese latinan a-kirjamel tobjimalaz (latin.: acceleratio-sanaspäi «pigustuz»), erasti w mugažo. Pigustusen märičendühtnik SI-sistemas om m/s². Ladim pigustusen märičendan täht om akselerometr, kirjutandanke — akselerograf.

Ozutesikš, joudjaližešti lanksijad hibjad läz Man pindad pidust' püštoiktad ližatas ičeze pigut 9,8 m/s-surudel sekundas arvoimiženke, miše il'man vastustuz takaib nolännoks, ka joudjan lanktusen pigustuz Man pindanno om läz 9,8 m/s². Ku likund tegese koveran mödhe, ka lugetas ei vaiše piguden suruden vajehtust, no sen čuradusen-ki vajehtust, oz., likkujan ümbrusen koveran mödhe kaikenaigaiženke modulin mödhe pigudenke hibjan pigustuz ei ole tazostadud nol'hä: pigustusen modul' om kaikenaigaine, no čuradusen mödhe om vajehtui, om oigetud ümbrusen keskushe.

Pigustusen toižendad: joudjan lanktusen, keskpigustuz, pikpigustuz, kuropigustuz, pirdpigustuz, Koriolisan, ližadumižpigustuz, ičeze, tangencialine, saumpigustuz, keskenecii, keskpagoine.


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.