Ping
Ping | ||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Linmaping (Sonchus oleraceus) om heimon tipine erik | ||||||||||||
Tedoklassifikacii | ||||||||||||
|
||||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||||
Sónchus L., 1753 | ||||||||||||
|
Ping (latin.: Sonchus) om Puzuänikoižed-sugukundan heinäsižiden kazmusiden heim. Üks'voččed, kaks'voččed vai äivoččed heinäd.
Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]
Mülütadas heimho läz 130 erikod, kazdas Afroevrazijadme tobjimalaz. Erased erikod oma invazivižed rujoheinäd toižil kontinentil.
Navedib rohlad i ümbriratud maižandsel mahust. Kazvab saduiš, murdoiden sijiš, kezandmail.
Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]
Om erazvuiččid erikoid, ozutesikš, linmaping (Sonchus oleraceus) i pöudping (Sonchus arvensis) oma travijad rujoheinäd.
Jurišt om tihed, se om keskutadud mahusen üläšoidus. Seikhen alah pudub erasti. Änikod oma pakuižed, erasil erikoil sauptas hämäran aigan. Semned oma harjakahad, idädas kerdalaz tünüden pordota. Äikerdoičese semnil i juril. Üks' kazmuz andab 6,5 tuhazesai semnid, tullei kandab niid kebnas.
Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]
Kazmusen lehtezpala om södab, no paremba kävutada norid lehesid. Voib otta sötkeks kodijänišile.
Valitud erikod[vajehta | vajehtada tekst]
- Sonchus arvensis — Pöudping
- Sonchus asper — Kauged ping
- Sonchus fruticosus — Ogibal ping (Madeir-sarišton endemik)
- Sonchus kirkii — Puha / Rauriki (Uden Zelandijan endemik)
- Sonchus novae-zelandiae — Udenzelandine ping
- Sonchus oleraceus — Linmaping, heimon tipine erik
Kacu mugažo[vajehta | vajehtada tekst]
Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]
Ping Vikiaitas |