Rumenchein

Vikipedii-späi
Rumenchein
Rumenchein
Rumenchein
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Derägaižed (Lycopodiophyta)
Klass: Izoetižed (klass) (Isoetopsida)
Kund: Izoetižed (kund) (Isoetales)
Sugukund: Izoetižed (sugukund) (Isoetaceae)
Heim: Izoet (Isoetes)
Erik: Rumenchein
Latinankel'ne nimi
Isoétes lacústris L. (1753)


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 17131
NCBI 50271
Rumenchein. Botanine kuva O.V. Tome-tegijan vn 1885 Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz-kirjaspäi («Saksanman, Avstrijan i Šveicarijan flor»)

Rumenchein (latin.: Isoetes lacustris vai Isoetes beringensis) om äivozne heinäsine vedenalaine kazmuz. Mülüb Izoetižed-sugukundha.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Kazvab Pohjoižamerikan i Evropan oligotrofižiden järviden letkesižel pohjal 4,6 metrhasai süvütte, sädab žomid. Putub Uralan i Päivlaskmaižen Sibirin erasil vezištoil. Navedib järvid vilunke vedenke.

Areal poleneb veden redustusen i kabjživatišton paimendusen tagut, rumenchein om puhthan veden bioindikator. Venäman erik kaičese, mülüb Rusttha kirjha.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Rumencheinän kaidad lehtesed oma 8..20 sm pitte, kazdas kaks' kerdad vodes: kevädel i sügüzel. Lehtesed kazdas lühüdas seikhespäi, jurišt levitase mahusedme veden al. Kazvab seičemekümnehe lehteshesai ühtel seikhel. Sügüzel lehtesed lähttas kazmusišpäi, tacib niid järven randale.

Äikerdoičese idäčuil, ned oma lehtesiden alusenno. Idäčud küpsnedas heinkuspäi sügüz'kuhusai.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Kazmusen olend ozutab puhtast vet.

Rekomenduidas ištutada vezištoihe kalankazvatandanke. Kävutadas ištutamha akvariumoihe.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]