Nankin: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
p superlativ
Koiravva (pagin | tehtud radod)
formitez
Rivi 10: Rivi 10:
| Pind = 6,598
| Pind = 6,598
| Fail = Nanjing montage.png
| Fail = Nanjing montage.png
| Pämez' = Mäo Ruilin (缪瑞林) (2013-)
| Pämez' = Mäo Ruilin (缪瑞林, 2013—)
| Telefonkod = +86-25
| Telefonkod = +86-25
| Aigvö = [[UTC]]+8
| Aigvö = [[UTC]]+8
}}
}}
'''Nankin''' ([[kitain kel'|kit.]]: 南京, [[pin'jin']]: ''Nánjīng'', vepsän kirjamil: ''Nan'dzin'', sana sanha znamoičeb «suvine pälidn») om [[Kitai]]n lidn [[Czänsu]]-agjas, sen kaikiš suremb lidn, administrativine keskuz da ohjastusen ištundsija, agjale alištusen lidn.
'''Nankin''' ({{lang-zh|南京}}, [[pin'jin']]: ''Nánjīng'', vepsän kirjamil: ''Nan'dzin'', sana sanha znamoičeb «suvine pälidn») om [[Kitai]]n lidn [[Czänsu]]-agjas, sen kaikiš suremb lidn, administrativine keskuz da ohjastusen ištundsija, agjale alištusen lidn.


Se om Kitain sur' rahaazjoiden, tedoidusiden, turizman da tegimišton keskuz, avtoteiden sol'm.
Se om Kitain sur' rahaazjoiden, tedoidusiden, turizman da tegimišton keskuz, avtoteiden sol'm.
Rivi 21: Rivi 21:


== Istorii ==
== Istorii ==
Vozil 1368-1421 Nankin oli [[Min (dinastii)|Min-dinastijan]] pälidnaks.
Vozil 1368−1421 Nankin oli [[Min (dinastii)|Min-dinastijan]] pälidnaks.


Vozil 1927-1937 da 1946-1949 Prezidentan pert'kulu Nankinas oli [[Kitain Tazovaldkund]]an ohjastusen olendsijaks.
Vozil 1927−1937 da 1946−1949 Prezidentan pert'kulu Nankinas oli [[Kitain Tazovaldkund]]an ohjastusen olendsijaks.


== Geografijan andmused ==
== Geografijan andmused ==
Lidnan aluz om pandud vl 495 edel meiden erad. Se sijadase Kitain päivnouzmas, [[Janczi]]-jogen molembil randoil. Lidnan keskuz seižub 20 metrad valdmeren pindan päl korktusel, sijadase Janczin oiktal randal.
Eländpunktan aluz om pandud vl 495 edel meiden erad. Se sijadase Kitain päivnouzmas, [[Janczi]]-jogen molembil randoil. Lidnan keskuz seižub 20 metrad valdmeren pindan päl korktusel, sijadase Janczin oiktal randal.


Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] mussonine. Heinkun keskmäine lämuz om +28°C, vilukun — +2°C. Paneb sadegid 1060 mm vodes, enamba semendkus-elokus.
Klimat om [[subtropine vö|subtropine]] mussonine. Heinkun keskmäine lämuz om +28 C°, vilukun — +2 C°. Paneb sadegid 1060 mm vodes, enamba semendkus-elokus.


Vspäi 2013 Nankin alajagase 9 lidnrajonha da 2 külärajonha.
Vspäi 2013 Nankin jagase 9 lidnrajonha da 2 külärajonha.


== Eläjad ==
== Eläjad ==
Rivi 36: Rivi 36:


== Transport ==
== Transport ==
Kaikiš suremb Kitaiš jogiport otab merilaivoid. Se om 98 km pitte. Lidn om ühtenzoittud [[Pekin]]anke kanalal. Viž sildad oma saudud päliči [[Jänczi]]š, vspäi 2014 kaks' tonnelid om jogen al.
Kaikiš suremb Kitaiš jogiport otab merilaivoid. Se om 98 km pitte. Lidn om ühtenzoittud [[Pekin]]anke kanalal. Viž sildad oma saudud päliči [[Janczi]]š, vspäi 2014 kaks' tonnelid om olmas jogen al.


Avtobusad, metro da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 2005 (vl 2015 om 6 jonod, 121 stancijad, 224 km raudted).
Avtobusad, metro da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 2005 (vl 2015 om 6 jonod, 121 stancijad, 224 km raudted).


Rahvahidenkeskeine civiline «Nankin Lukou»-lendimport (''NKG'') sijadase 35 kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Kitaidme da [[Azii|Azijan]] äjihe verhiže maihe, mugažo [[Evrop]]ha da [[AÜV]]:oihe.
Rahvahidenkeskeine civiline «Nankin Lukou»-lendimport (''NKG'') sijadase 35 kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Kitaidme da [[Azii|Azijan]] äjihe verhiže maihe, mugažo [[Evrop]]ha da [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oihe]].


== Homaičendad ==
== Homaičendad ==
Rivi 46: Rivi 46:


== Irdkosketused ==
== Irdkosketused ==
* [http://www.nanjing.gov.cn/ Nankin-lidnan Rahvahaližen ohjastusen oficialine sait.] {{ref-zh}} {{ref-en}}
* [http://www.nanjing.gov.cn/ Lidnan Rahvahaližen ohjastusen oficialine sait (''nanjing.gov.cn'').] {{ref-zh}} {{ref-en}}
{{Commons|Nanjing}}


[[Kategorii:Nankin| ]]
[[Kategorii:Nankin| ]]
[[Kategorii:Czänsu|*]]
[[Kategorii:Kitain lidnad]]
[[Kategorii:Kitain lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Czänsu|*]]

Vajehtuz 10. Tal’vku 2018, kell 22:38

Nankin
南京
(Nan'dzin)
Valdkund Kitai
Eläjiden lugu (2013) 8,187,800 ristitud
Pind 6,598 km²
Nankin 南京 (Nan'dzin)
Pämez' Mäo Ruilin (缪瑞林, 2013—)
Telefonkod +86−25
Aigvö UTC+8


Nankin (kit.: 南京, pin'jin': Nánjīng, vepsän kirjamil: Nan'dzin, sana sanha znamoičeb «suvine pälidn») om Kitain lidn Czänsu-agjas, sen kaikiš suremb lidn, administrativine keskuz da ohjastusen ištundsija, agjale alištusen lidn.

Se om Kitain sur' rahaazjoiden, tedoidusiden, turizman da tegimišton keskuz, avtoteiden sol'm.

Matkad Šanhaihesai om 300 km suvipäivnouzmpolehe orhal.

Istorii

Vozil 1368−1421 Nankin oli Min-dinastijan pälidnaks.

Vozil 1927−1937 da 1946−1949 Prezidentan pert'kulu Nankinas oli Kitain Tazovaldkundan ohjastusen olendsijaks.

Geografijan andmused

Eländpunktan aluz om pandud vl 495 edel meiden erad. Se sijadase Kitain päivnouzmas, Janczi-jogen molembil randoil. Lidnan keskuz seižub 20 metrad valdmeren pindan päl korktusel, sijadase Janczin oiktal randal.

Klimat om subtropine mussonine. Heinkun keskmäine lämuz om +28 C°, vilukun — +2 C°. Paneb sadegid 1060 mm vodes, enamba semendkus-elokus.

Vspäi 2013 Nankin jagase 9 lidnrajonha da 2 külärajonha.

Eläjad

Vn 2010 kaiken Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 8 004 680 eläjad.

Transport

Kaikiš suremb Kitaiš jogiport otab merilaivoid. Se om 98 km pitte. Lidn om ühtenzoittud Pekinanke kanalal. Viž sildad oma saudud päliči Jancziš, vspäi 2014 kaks' tonnelid om olmas jogen al.

Avtobusad, metro da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 2005 (vl 2015 om 6 jonod, 121 stancijad, 224 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline «Nankin Lukou»-lendimport (NKG) sijadase 35 kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Kitaidme da Azijan äjihe verhiže maihe, mugažo Evropha da AÜV:oihe.

Homaičendad


Irdkosketused