Plazm: Erod versijoiden keskes
в топе |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 4: | Rivi 4: | ||
Plazm om paloin vai täuzin ioniziruidud gaz, miččes pozitivižiden i negativižiden elektrovägiden kinktuded oma ani ühtejiččed.<ref> Физический энциклопедический словарь. ''Гл. ред. А. М. Прохоров. Ред. кол. Д. М. Алексеев, А. М. Бонч-Бруевич, А. С. Боровик-Романов и др.'' М.: Сов. Энциклопедия, 1984. — с. 536</ref> |
Plazm om paloin vai täuzin ioniziruidud gaz, miččes pozitivižiden i negativižiden elektrovägiden kinktuded oma ani ühtejiččed.<ref> Физический энциклопедический словарь. ''Гл. ред. А. М. Прохоров. Ред. кол. Д. М. Алексеев, А. М. Бонч-Бруевич, А. С. Боровик-Романов и др.'' М.: Сов. Энциклопедия, 1984. — с. 536</ref> |
||
'''Plazm''' ([[grekan kel'|grek.]] πλάσμα ''«sädud käzil»'', ''«čomitanus»'') om paloin vai täuzin ioniziruidud gaz, kudamb om neitraližiš atomišpäi (vai molekuloišpäi) i vägitadud henegišpäi (ionišpäi i |
'''Plazm''' ([[grekan kel'|grek.]] πλάσμα ''«sädud käzil»'', ''«čomitanus»'') om paloin vai täuzin ioniziruidud gaz, kudamb om neitraližiš atomišpäi (vai molekuloišpäi) i vägitadud henegišpäi (ionišpäi i elektronišpäi). Plazman kaikid tärktamb eričuz om sen kvazineitraližuz. Nece znamoičeb, miše pozitivižiden i negativižiden vägitadud henegiden mülündkinktuded tuleba ani kohtaižushe. |
||
Erašti plazmad nimitadas nelländeks (kovan, nozolan da gazanvuiččen jal'ghe) [[Aggregatine substancijan olemine|aggregatižeks substancijan olemižeks]]. |
Erašti plazmad nimitadas nelländeks (kovan, nozolan da gazanvuiččen jal'ghe) [[Aggregatine substancijan olemine|aggregatižeks substancijan olemižeks]]. |
||
Rivi 11: | Rivi 11: | ||
{{oteg|Heittes avaruz elektrodoiš ümbri, kus sijadase eraz-se elektronoiden lugumär, ionad da elektronad oma ioniziruidud gazas ani kohtaižiš lugumäriš, sen tagut sisteman ühthine elektrovägi om lujas vähä. Mö kävutam «plazm»-tärtust, miše kuvitelda sidä neitrališt aloveht, mitte om ioniš da |
{{oteg|Heittes avaruz elektrodoiš ümbri, kus sijadase eraz-se elektronoiden lugumär, ionad da elektronad oma ioniziruidud gazas ani kohtaižiš lugumäriš, sen tagut sisteman ühthine elektrovägi om lujas vähä. Mö kävutam «plazm»-tärtust, miše kuvitelda sidä neitrališt aloveht, mitte om ioniš da elektronišpäi.}} |
||
Rivi 24: | Rivi 24: | ||
== Irdkosketused == |
== Irdkosketused == |
||
* [http://www.inp.nsk.su/chairs/plasma/sk/fpl.ru.shtml Plazman fizikan kafedran lekcijad (Novosibirskan valkundaline |
* [http://www.inp.nsk.su/chairs/plasma/sk/fpl.ru.shtml Plazman fizikan kafedran lekcijad (Novosibirskan valkundaline universitet)] {{ref-ru}} |
||
* [http://www.femto.com.ua/articles/part_2/2843.html ''Plazm''-kirjutuz fizikenciklopedijas] {{ref-ru}} |
* [http://www.femto.com.ua/articles/part_2/2843.html ''Plazm''-kirjutuz fizikenciklopedijas] {{ref-ru}} |
||
* [http://www.youtube.com/watch?v=-VjZEp_a9xw&hl=ru Plazman polhe kinožurnalas «Tahtoin teta kaiked»] {{ref-ru}} |
* [http://www.youtube.com/watch?v=-VjZEp_a9xw&hl=ru Plazman polhe kinožurnalas «Tahtoin teta kaiked»] {{ref-ru}} |
Vajehtuz 29. Keväz’ku 2014, kell 15:30
Plazm om paloin vai täuzin ioniziruidud gaz, miččes pozitivižiden i negativižiden elektrovägiden kinktuded oma ani ühtejiččed.[1]
Plazm (grek. πλάσμα «sädud käzil», «čomitanus») om paloin vai täuzin ioniziruidud gaz, kudamb om neitraližiš atomišpäi (vai molekuloišpäi) i vägitadud henegišpäi (ionišpäi i elektronišpäi). Plazman kaikid tärktamb eričuz om sen kvazineitraližuz. Nece znamoičeb, miše pozitivižiden i negativižiden vägitadud henegiden mülündkinktuded tuleba ani kohtaižushe.
Erašti plazmad nimitadas nelländeks (kovan, nozolan da gazanvuiččen jal'ghe) aggregatižeks substancijan olemižeks.
Nellänz' substancijan olemine om avaitud Vil'jamal Kruksal vl. 1879 i om nimitadud «plazmaks» Irvingal Lengmüral vl. 1928, voib olda, «veren plazman» kartte. Lengmür oli kirjutanu:
“ | Heittes avaruz elektrodoiš ümbri, kus sijadase eraz-se elektronoiden lugumär, ionad da elektronad oma ioniziruidud gazas ani kohtaižiš lugumäriš, sen tagut sisteman ühthine elektrovägi om lujas vähä. Mö kävutam «plazm»-tärtust, miše kuvitelda sidä neitrališt aloveht, mitte om ioniš da elektronišpäi. | ” |
Antižed filosofad, Empedoklalpäi, vahvištoitiba, miše mir kogoneb nelliš augusišpäi: maspäi, vedespäi, il'maspäi da lämoišpäi. Nece vahvištuz erasidenke lähenemidenke ühtes om kožui nügüdläižen tedokacmusenke nelliden aggregatižiden substancijan olemižiden poliš, i plazmale, tetpas, lämoi om sättui.[2] Plazman eričused oma opendase plazman fizikal.
Nügüdläižiden kacmusiden mödhe, mirun substancijan fazaolemine om plazm ičeze enambištos (massal läz 99,9 %).[3]
Kaik tähthad oma plazmaspäi, sen ližaks avaruz niiden keskes om täuttud plazmal, hot' harvetud-ki lujas (muga nimitadud tähtazkeskeine avaruz).
Homaitused
- ↑ Физический энциклопедический словарь. Гл. ред. А. М. Прохоров. Ред. кол. Д. М. Алексеев, А. М. Бонч-Бруевич, А. С. Боровик-Романов и др. М.: Сов. Энциклопедия, 1984. — с. 536
- ↑ Кругосвет. — Жданов Владимир. — Плазма. — 2009. — 21 февраля.
- ↑ Кругосвет. — Жданов Владимир. — Плазма в космосе. — 2009. — 21 февраля.
Irdkosketused
- Plazman fizikan kafedran lekcijad (Novosibirskan valkundaline universitet) (ven.)
- Plazm-kirjutuz fizikenciklopedijas (ven.)
- Plazman polhe kinožurnalas «Tahtoin teta kaiked» (ven.)
- Plazmantennad (ven.)
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |