Takkiž
Takkiž | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
Arctium láppa L., 1753 | ||||||||||||||
|
Takkiž (latin.: Arctium lappa) om äivoččiden (vai kaks'vozne) heinäsižiden kazmusiden erik. Mülütadas Puzuänikoižed-sugukundan Raudičuižed-tribha da alatribha.
Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]
Takkiž kazvab okaidud tahoiš, jogiden i ojiden randoil, navedib azotakast mahust. Om levitadud kaiken Evrazijan venos vönes. Invazivine erik Pohjoiž- i Suviamerikas.
Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]
Kazmuz om 60..120 sm kortte, erasti koumhe metrhasai. Jur' om värtmenvuitte 60 santimetrhasai süvütte. Seikh oleleb ruza, järedoidenke lehtesidenke kartoiden südäimen kartte. Lehtez jurenno kazvab 30..50 sm pitte.
Takhen änikod oma torvenvuiččed purpurižed, kazdas tophaks barbiden agjoiš. Änikoičeb kezakus-heinkus. Küps änikuz tartub imetaiživatoiden karvha, muga takkiž levigandeb.
Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]
Varhapandas mectakhen jurid (latin.: Radix bardanae) kazmusen ezmäižel vodel, ottas zelläks niid. Kul'turižen takhen jured kazdas ühthe metrhasai pitte i kahthe santimetrhasai sankte.
Tehtas kuidud i pakuitezbumagad seikhišpäi. Putkotadas ploduid lavale nüguhirid vaste, ned tarttas karvale.
Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]
Takkiž Vikiaitas |