Mine sisu juurde

Tuho

Vikipedii-späi
«Tuhod vastha», German Kaufman-vanhemban kuva (1808−1889)
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Tuho (vai uho) om londuseline näguz atmosferas, libutadud man pindaspäi lumen sirdand koval tulleil.

Voib nähta lumesišt piikoipimedust edel tuhod i sen jäl'ghe, konz tullein piguz om pen'. Tuho voib jäda ülähäks i ei sadas man pindhasai, mugomid tuhoid ei mülügoi oficialižihe meteokartoile. Pölütorok lumenke om tuhon analogaks i oleleb tal'vaigan viluiš tahondoiš lumisadegiden vajagudenke.

Tuho formiruib lumikaten rel'jefad. Lumuded elektrizuidas i sublimiruidas sirdandan aigan, enamba pakaižes, i se kucub puru- da lämoieffektoid lumen päl, elektroveimiden murendusen naceinuz ližadub. Tuho otab väged muretud reljefan sijiš (mecad, vanod, jogiden alangištod), i ku ned venudas pidust tulleivalud, ka enamba väged.

Nägusen intensivižuz rippub lumenvalun pigudespäi i turbulentižusespäi, lumenlähtendan pigudespäi, lumen paloiden formas da surudespäi, il'man nepsudespäi i lämudespäi. Lugetas nenid tuhon toižendoid lumen sirdandan mödhe.

Intensivižuz Tullein piguz, m/s Kaikiš suremb lumen sirdand, kg/(m · s)
väll' 6..10 < 0,2
järgeline 10..20 0,2..0,4
luja 20..30 0,4..1,2
vägev 30..40 1,2..2,0
ülävägev (lumitorok) 40..90 > 2,0




Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.