Umm Kul'sum

Umm Kul'sum
arab.: أم كلثوم
Umm Kul'sum läz 1968. vot, hänen jäl'gmäižiš lavastusišpäi
nimi sündundan jäl'ghe:
radmižen toižend:	певица, актриса, киноактриса
sündundan dat:	31. tal’vku 1898
sündundan sijaduz:	Tamayy Elzahayra[d], El Senbellawein[d], Dakahlia Governorate[d], Egiptuse khedivaat[d], Egipt
valdkund:	Egiptuse kuningriik[d]  Republic of Egypt[d]  Ühinenud Araabia Vabariik[d]  Egipt
kolendan dat:	3. uhoku 1975(1975-02-03) (76 vot)
kolendan sijaduz:	Kair, Egipt
Umm Kul'sum VikiAitas

Umm Kul'sum (arab.: أم كلثوم [ˈomme kælˈðuːm], angl.: Umm Kulthum / Oum Kalthoum), todesine nimi Fatma el'-Zahra bint Ebrahim es-Sajjed el'-Bel'tagi (arab.: فاطمة بنت إبراهيم السيد البلتاجي, angl.: Fatima Ibrahim es-Sayyid el-Beltagi; sünd. 31. tal'vku 1898, Tammai ez-Zahairah-külä, Egiptan hedivat, Osmanan imperii — kol. 3. uhoku 1975, Kair, Egipt) oli egiptine pajatai i aktris, pajoiden kirjutai. Pajati kontral'to-änel, sai avarod tetabut araban mail'mas araban pajoiden edestusel.

Pajatajan naižen populärižuz abuti möda hänen sädusiden 300 tuhad diskoid joga vodel kaks'kümne vot surman jäl'ghe.

Biografii

Fatma oli sündnu Tammai ez-Zahairah-külähä Nilan del'tan randal, külän mečetin Ebrahim-imaman goll'hä kanzha. Neičukaine oli noremb koumen lapsen kesken, Fatma al'-Malegi-mam oli otnus kodiižandushe. Ebrahim-tat pajati praznikoil ližadumha rahoid, i Fatma jäl'genzi da abuti hänele vižvoččes igäspäi. Imam, hänen poig, Fatma-tütär i plemännik sädiba hüväd ansamblid da ajeliba ezinendoidenke. Fatma sai verolišt islamišt kazvatust külän školas.

Vodele 1920 kanzaline ansambl' tegi ezinendoid suriš lidnoiš, Kairas-ki, kanz sirdihe sihe vl 1923. Sil-žo vodel Fatma allekirjuti kontraktad saksan Odeon-kompanijanke i vajehti religiozišt repertuarad sur'il'man pajoikš. Vll 1936−1947 pajatai vändi fil'miden rolid mugažo. Jätksi pajatajan kar'jerad 1970-nzihe vozihesai.

Pajatai besedoiči severzidenke-se mužikoidenke, no ei olend lähtnu mehele.

Valitud diskografii

• 1926 — Ya Karawan (angl.: «O Plover», Oh linduine)
• 1939 — Othkorene («Remember Me», Mušta minun polhe)
• 1943 — Ana Fi Entezarak («I am waiting for you», Varastan sindai)
• 1955 — Dhikrayatun (Qessat Hobbi or the story of my love) («Memories», Johtutesed)
• 1957 — 'Awwidt 'ayni («I accustomed my eyes», Harjeni minun sil'mihe)
• 1962 — Hasibak lil-zaman («I will leave you to Time», Lähten sinuspäi pordoks)
• 1970 — Es’al Rouhak («Ask yourself», Küzu ičtaiž)