Mine sisu juurde

Vägi

Vikipedii-späi
Voib ümbrikirjutada vägid kut objektan tulkind vai vedand. Ned kuctas mugomil nägusil kut gravitacii, magnetizm vai toine, mi pigustoitab massad.

Vägi om fizine vektorine suruz, painegen mär hibjaha toižiden hibjoiden polespäi vai kendoiden. Vägen olend vajehtab hibjan pigut vai kucub siš vai sen fiksirujiš objektoiš (oz., punotišiš) deformacijoid i mehanižid kingitesid.

F-simvol (latin.: fortis-sanaspäi «vägev») kävutase znamoičemha väged. Märičendühtnik om njuton, N.

Fizikan nügüd'aigaižiš openduzkirjoiš vägi om pigustusen sü, tazostaze massan i pigustusen tuleshe. Kaikiš znamasižemb fizine käskuz vägen kävutandanke om Njutonan kahtenz' käskuz.

Vägi om sana äjidenke znamoičendoidenke, kävutase muupäiväližes elos i tedos avaros toiženke el'gendusenke (oz., naprind, tervhuden voimused) fizižen tärtusen rindataden.

Harakteristikad[vajehta | vajehtada tekst]

Vägi kut vektorine suruz harakterizuiše modulil, čuradusel, painegen augčokkoimel. Vägen tegojono om läbitai augčokkoint oiged pird, i vägi om čuratud pidust' sidä.

Vedandvägi hibjoiden keskes takaib nolännoks keskustan ližadusenke, i mugoman vägen olmatomuz tegese hibjan koveritomal čuradusel toižiš hibjoišpäi, päiči tegendoiš pimedanke energijanke.

Vägiden sistem om vägiden ühtmuz, kudambad paindas kaceltud hibjaha vai mehanižen sisteman čokkoimihe. Nimitadas kaht vägiden sistemad ekvivalentižikš, ku niiden erigoittud paineg sihe-žo kovaha hibjaha vai materialižhe čokkoimhe om ühtejitte, i toižed arvoimižed oma tazod[1].

Klassifikacii[vajehta | vajehtada tekst]

Jagadas vägid neniden parametroiden mödhe:

  • fundamentaližen ičekeskentehmižen toižend;
  • mehanižen sisteman südäimes i irdpol'žed;
  • potencialižen kendan väged i ei;
  • elastižed i dissipativižed;
  • painend tegese ühtes čokkoimes (keskitadud) i äjiš čokkoimiš (vägiden järgenduz);
  • aig: kaikenaigaižed väged i vajehtujad aigan mändes.

Kacu mugažo[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Tarasov V. N., Bojarkina I. V., Kovalenko M. V., Fedorčenko N. P., Fisenko N. I. Теоретическая механика (Teoretine mehanik). — M.: TransLit, 2012. — Lpp. 24−25. (ven.)