Mine sisu juurde

Ven vastamižpaineg

Vikipedii-späi
Feinmanan diagramm neitronan (udd) beta-minus-čihodamižen täht protonaks (udu), elektronaks (e) i elektronižeks antineitrinoks , bozonan täudenke (W) kal't

Ven vastamižpaineg om üks' fundamentaližiš vastamižpainegišpäi. Se om atomoiden südäitukuiden betačihodamižes i elementarižiden henegiden venoiš čihodamižiš, mureneb avaruden i kombiniruidud parakahusen käskusid niiš.

Vastamižpaineg nimitase venoks sen tagut, miše toižed znamasižed südäitukuiden i korktoiden energijoiden fizikas vastamižpaineged (vägev i elektromagnitine) harakterizuidas enambal äjan intensivižusel. Ven vastamižpaineg om vägevamb znamasižikš mi gravitacine. Ozutase keskustoil tuha kerdad vähemba mi protonan suruz, i vastamižpainegen harakterine radius om 2⋅10−18 m.

Gipotez venon vastamižpainegen invariantižuses SP-toižetamižen rindataden i sidodud sihe ahthas kaks'komponentižes neitrinos om formuliruidud vl 1957 nenil tedomehil[1] ripmata toine toižespäi: Lev Landau, Abdus Salam, Čžendao Li, Čžen'nin Jang. Elementarižiden henegiden fizikan standartine model' ümbrikirjutab elektromagnitišt i venod vastamižpainegid kut elektrovenon vastamižpainegen erazvuiččid ozutesid, sädiba sen teorijad Šeldon Glešou, Abdus Salam, Stiven Vainberg läz 1968. vot.

Vektorižed W+-, W- i Z0-bozonad oma venon vastamižpainegen kandajad.

  1. Nambu, Joitiro. Симметрия и законы сохранения / Кварки (Simmetrii i varadusen käskused / Kvarkad). — M.: Mir, 1984. — Lp. 89. (ven.)
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.