Vezul'
| Lidnanznam | |
| Valdkund | Francii |
| Eläjiden lugu (2023) | 15,078 ristitud |
| Pind | 9,07 km² |
| Pämez' | Alen Kretjen (keväz'ku 2012—, mandat 2026−2032, Alain Chrétien) |
| Telefonkod | +33−384 |
| Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |

Vezul' (franc.: Vesoul [vəzul]) om lidn Francijan päivnouzmas, Burgundii — Franš-Konte-regionan pohjoižpäivnouzmas. Se om Üläson-departamentan administrativine keskuz i kaikiš suremb municipalitet eläjiden lugun mödhe.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 899 dokumentas Castrum Vesulium-nimenke (Vezulii-lidnuz). Se varmitez om saudud La Motte-kukhal (375 m ü.m.t.) i nügüd'aigan formiruib lidnan keskuzpalad. Lidn om Francijan palaks rattemata vspäi 1678. 15.-18. voz'sadoiden sauvused oma kaičenus lidnan vanhas palas.
Vezul' šingotase Peugeot-kompanijan (nüg. Stellantis-kompanijan pala) avtopaloiden tegimel. Lidn om departamentan opendusen keskuseks. Azijan kinon rahvahidenkeskeine jogavozne festival'[1] (franc.: Le Festival international des cinémas d'Asie, FICA) oleleb Vezuliš vspäi 1995, se om nedalin hätkte vilukus-keväz'kus.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase departmentan keskuses, Düržon-jogen randal (franc.: Durgeon 42 km pitte, Sonan ližajogi), Kolombin-jogen lanktendanno sihe huralpäi (franc.: Colombine 31 km pitte), 213..378 m ü.m.t. korktusil.
Klimat om ven kontinentaližen röunal. Voden keskmäine lämuz om +11,5 C°, kezakun-elokun +18,6..+20,6 C°, tal'vkun-uhokun +2,9..+3,9 C°. Ekstremumad oma −22,2 C° (viluku) i +40,5 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +0,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +23,0 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus vaiše. Paneb sadegid 1008 mm vodes, läz tazomäras kuidme (69..98 mm), enamba semendkus (98 mm) i redukus-tal'vkus (95..98 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (69..72 mm kus). Voib panda lujid vihmoid ühtes päiveses (100 millimetrhasai).

Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2014 lidnan ristitišt oli 15,212 eläjad. Kaik 14,914 eläjad oli lidnas vl 2019. Kaikiš suremb ristitišt oli 18,412 eläjad vl 1982. Kaik 59 tuhad eläjid om lidnaglomeracijas, kogoneb 78 municipalitetaspäi (2014).
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma kahesa nimitadud päivkodid i seičeme nimitadud augotižškolad.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma viž kolledžad (niišpäi nell' oma valdkundaližed i üks' privatine), koume liceid i kaks' keskopendusen kolledžad. Üläopendusen aluzkundoiden nell' palakundad ratas lidnas: tehnologine, opendajiden, babičijoiden, ohjandusen da kommercijan.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Azijan kinon festivalin sait (cinemas-asie.com). (fr.) (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Vezul' Vikiaitas |
