Čomuz

Freisine-pol'saren peizaž (Tasmanii-sar', Avstralii)

Čomuz om estetine, praktitoi kategorii, kudamb znamoičeb vigatomust, objektan aspektoiden garmonijad; i nece objekt (vai näguz) ajab hengidusen mujandoid kaclijal. Se om üks' kul'turan päkategorijoišpäi. Änikod oma kaikiš paksumbaks čomuden simvolaks. Vastal'ne kategorii om kamedind.

Ristitun čomuz oleleb hibjan da irdpol'ne čomuz, i hengeline čomuz. Čomuden konkursad, čomamahtoiden i modan ozutelendad vedasoiš äjiš maiš.

Tärtusen šingotez

Amuižen Grekanman filosofad pidiba čomut objektivižeks i ontologižeks näguseks, kacuiba čomudhe Universuman vigatomuden sidoiš:

• Pifagoran škol ühtenzoiti čomut matematikan kuldaiženke leiktusenke, grekan arhitektur kävuti sidä;
• Sokratan aigaspäi čomuz kaclese mugažo kut haman da tuntken kategorii;
• Aristotel' mülüti čomuden tärtust (hüvüden i vigatomuden el'genduses) moralin kategorijha sidota sekoindanke;
• Platonan mödhe, edel sündundad ristit om čomuden i puhthan melen sferas. Ristitun filosofižen sädamižen päine sü om čomuden da hüvüden (hüvän) vasthaotmine ülembaižeks meleks.

Keskaigaline Homoi Akvinlaine-filosof sanui, miše nened ičendad oma tarbhaižed čomuden täht:

• proporcionaližusen (ühthekulundan) ližaks,
• mugažo ünäižuz (kaikile detalile pidab olda, detalita om kamedind),
• säind (mujutadud puhthal mujul lugese čomakuluks).

Čomudehe sidodud vepsän muštatišed

• Čoma i unes čoma.
• Čoma sana i kivehe reigun tegeb.
• Ei kalliž ole čomuz, a kalliž om pä.
• Eraz emäg tegeb hubaspäi čoman, a eraz čomaspäi huban.
• Ičeiž mad armhembad, ičeiž mecad čomembad.
• Kand sädota, ka mugažo čoma linneb.
• Kuna sündud, sid' i čoma.
• Lop om čoma, ka i kaik om čoma.
• Neiččen ezmäine oza — čoma roža.
• Sigä om čoma, kus meid ei ole.
• Sö kromaine, ka linned priha čomaine.
• Väges ed čomenzu.

Kacu mugažo

• Čomakulu / kamedindaline
• Estetik
• Garmonii
• Jugen, mono-no avare
• Mod
• Glamur
• Erotik

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.