Čomuz

Čomuz om estetine, praktitoi kategorii, kudamb znamoičeb vigatomust, objektan aspektoiden garmonijad; i nece objekt (vai näguz) ajab hengidusen mujandoid kaclijal. Se om üks' kul'turan päkategorijoišpäi. Änikod oma kaikiš paksumbaks čomuden simvolaks. Vastal'ne kategorii om kamedind.

Ristitun čomuz oleleb hibjan da irdpol'ne čomuz, i hengeline čomuz. Čomuden konkursad, čomamahtoiden i modan ozutelendad vedasoiš äjiš maiš.

Tärtusen šingotez

Amuižen Grekanman filosofad pidiba čomut objektivižeks i ontologižeks näguseks, kacuiba čomudhe Universuman vigatomuden sidoiš:

Pifagoran škol ühtenzoiti čomut matematikan kuldaiženke leiktusenke, grekan arhitektur kävuti sidä;
Sokratan aigaspäi čomuz kaclese mugažo kut haman da tuntken kategorii;
Aristotel' mülüti čomuden tärtust (hüvüden i vigatomuden el'genduses) moralin kategorijha sidota sekoindanke;
Platonan mödhe, edel sündundad ristit om čomuden i puhthan melen sferas. Ristitun filosofižen sädamižen päine sü om čomuden da hüvüden (hüvän) vasthaotmine ülembaižeks meleks.

Keskaigaline Homoi Akvinlaine-filosof sanui, miše nened ičendad oma tarbhaižed čomuden täht:

proporcionaližusen (ühthekulundan) ližaks,
mugažo ünäižuz (kaikile detalile pidab olda, detalita om kamedind),
säind (mujutadud puhthal mujul lugese čomakuluks).

Čomudehe sidodud vepsän muštatišed

Čoma i unes čoma.

Čoma sana i kivehe reigun tegeb.

Ei kalliž ole čomuz, a kalliž om pä.

Eraz emäg tegeb hubaspäi čoman, a eraz čomaspäi huban.

Ičeiž mad armhembad, ičeiž mecad čomembad.

Kand sädota, ka mugažo čoma linneb.

Kuna sündud, sid' i čoma.

Lop om čoma, ka i kaik om čoma.

Neiččen ezmäine oza — čoma roža.

Sigä om čoma, kus meid ei ole.

Sö kromaine, ka linned priha čomaine.

Väges ed čomenzu.

Kacu mugažo

Homaičendad

Čomuz Vikiaitas

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.