Čomuz

Freisine-pol'saren peizaž (Tasmanii-sar', Avstralii)

Čomuz om estetine, praktitoi kategorii, kudamb znamoičeb vigatomust, objektan aspektoiden garmonijad; i nece objekt (vai näguz) ajab hengidusen mujandoid kaclijal. Se om üks' kul'turan päkategorijoišpäi. Änikod oma kaikiš paksumbaks čomuden simvolaks. Vastal'ne kategorii om kamedind.

Ristitun čomuz oleleb hibjan da irdpol'ne čomuz, i hengeline čomuz. Čomuden konkursad, čomamahtoiden i modan ozutelendad vedasoiš äjiš maiš.

Tärtusen šingotez[redaktiruida | redaktiruida purde]

Amuižen Grekanman filosofad pidiba čomut objektivižeks i ontologižeks näguseks, kacuiba čomudhe Universuman vigatomuden sidoiš:

Pifagoran škol ühtenzoiti čomut matematikan kuldaiženke leiktusenke, grekan arhitektur kävuti sidä;
Sokratan aigaspäi čomuz kaclese mugažo kut haman da tuntken kategorii;
Aristotel' mülüti čomuden tärtust (hüvüden i vigatomuden el'genduses) moralin kategorijha sidota sekoindanke;
Platonan mödhe, edel sündundad ristit om čomuden i puhthan melen sferas. Ristitun filosofižen sädamižen päine sü om čomuden da hüvüden (hüvän) vasthaotmine ülembaižeks meleks.

Keskaigaline Homoi Akvinlaine-filosof sanui, miše nened ičendad oma tarbhaižed čomuden täht:

proporcionaližusen (ühthekulundan) ližaks,
mugažo ünäižuz (kaikile detalile pidab olda, detalita om kamedind),
säind (mujutadud puhthal mujul lugese čomakuluks).

Čomudehe sidodud vepsän muštatišed[redaktiruida | redaktiruida purde]

Čoma i unes čoma.

Čoma sana i kivehe reigun tegeb.

Ei kalliž ole čomuz, a kalliž om pä.

Eraz emäg tegeb hubaspäi čoman, a eraz čomaspäi huban.

Ičeiž mad armhembad, ičeiž mecad čomembad.

Kand sädota, ka mugažo čoma linneb.

Kuna sündud, sid' i čoma.

Lop om čoma, ka i kaik om čoma.

Neiččen ezmäine oza — čoma roža.

Sigä om čoma, kus meid ei ole.

Sö kromaine, ka linned priha čomaine.

Väges ed čomenzu.