Kul'tur

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Petroglifad Belomorskan rajonas, Karjalan Tazovaldkund.

Kul'tur (latinan kelen cultura-maižanduzsanaspäi — «kazvatuz», «kul'tiviruind», möhemba — «ristitun kazvatuz», «openduz», «šingotez», «kumardelend») om äiznamoičendaline tärtuz, kävutase ristitun radmižen äjiš statjoiš. Ristitun radmine, tedištuz da sädamine oma kul'turan purtkikš.

Om olmas enamba pol'tuhad kul'turan märhapanendoid. Kul'tur om ristitun radmižen mugomad kaik seižujad formad, kudambita se ei voi sündutada tošti. Ičtazvedandan kul'tur om kodoiden keraduz, se paneb melid da palahtelendoid homaičematomihe ramuzihe. Artefaktad, elonmahtused, moral' da käskused harakterizuidas kul'turad.

Edel 1830-nzid vozid ei olend «kul'tur»-sanad Venämas. Se putui valdkundha Päivlaskmaižen Evropan tedotöišpäi «vauktustuz»-znamoičendanke.

Äi disciplinad tedoitas kul'turan aspektoid: kul'turologii, etnologii, čomamahtontedo, filosofii, politologii, psihologii, ekonomik da pedadogik.

Evropižen kul'turan istorijan pordod[redaktiruida | redaktiruida purde]

Nügüd'aigaine kul'turologii jagab Evropan kul'turan istorijad kudhe pordho:

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.