Kul'tur

Vikipedii
Petroglifad Belomorskan rajonas, Karjalan Tazovaldkund

Kul'tur (latinan kelen cultura-maižanduzsanaspäi — «kazvatuz», «kul'tiviruind», möhemba — «ristitun kazvatuz», «openduz», «šingotez», «kumardelend») om äiznamoičendaline tärtuz, kävutase ristitun radmižen äjiš statjoiš. Ristitun radmine, tedištuz da sädamine oma kul'turan purtkikš.

Märhapanendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Om olmas enamba pol'tuhad kul'turan märhapanendoid. Kul'tur om ristitun radmižen mugomad kaik seižujad formad, kudambita se ei voi sündutada tošti. Ičtazvedandan kul'tur om kodoiden keraduz, se paneb melid da palahtelendoid homaičematomihe ramuzihe. Artefaktad (kalud, sauvused), elonmahtused, moral' da käskused harakterizuidas kul'turad.

Edel 1830-nzid vozid ei olend «kul'tur»-sanad Venämas. Se putui valdkundha Päivlaskmaižen Evropan tedotöišpäi «vauktustuz»-znamoičendanke.

Kul'turan tedoiduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Äi disciplinad tedoitas kul'turan aspektoid: kul'turologii, etnologii, čomamahtontedo, filosofii, politologii, psihologii, ekonomik da pedadogik.

Kul'turan i londusen ičekeskentehmine veb ekologižen tuntken šingotamižennoks. Ristit om londusen palaks i ei voi travida sidä. Modernizman leviganduz kucui tegimišton da lidnoiden kazvatust i sil-žo aigal kul'turan degradacijad. Kul'turoiden erazvuiččend om ristitkundan stabiližen i satusekahan olendan sü voz'tuhiden aigan.

Evropižen kul'turan istorijan pordod[redaktiruida | redaktiruida purde]

Nügüd'aigaine kul'turologii jagab Evropan kul'turan istorijad kudhe pordho:

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]