Škol

Škol (amuižgrek.: σχολή / σχολά skola «joud» i «joudai aig», sid' «openduz joudjal aigal» i «openduzaig» , latin.: schola) om openduzaluzkund keskopendusen sandan täht. Voib nimitada kaikuttušt openduzaluzkundad školaks levedas hamas: alaškol (augotižškol), muzikškol, čomamahtoline škol, sportivine škol, professionaline škol.

Openduzaig jagase urokoikš, vanhembiš klassoiš — paroikš, niiden keskust om rat'kaig. Ližaaig, fakul'tativad i sebruded oleskeldas urokoiden jäl'ghe. Läz kaikutte škol om arvsanoiden (balloiden) sistemanke, om lopindegzaminoid.

Voib olda toižendoid: keskškol, licei, gimnazii; valdkundaline, privatine; mužikškol, naižškol; čomamahtoiden škol, sportškol, üks'borcuindoiden škol, keliden škol; järgeline, specialine (korrekcine, škol-internat, lapsiden täht tervhudenke röunatud voimusidenke). Kaikutte škol vahvištab ičeze openduzprogramad valdkundaližen i regionaližen standartiden kävutandanke.

Kaikuččes täudes školas oma opendajiden kollektiv, holitajad radnikad, varadirektorad i direktor. Kaik valdkundaližed školad alištudas opendusen territorialižile keskusile (vai ümbrikoile), ned — regionaližile, i lopuks valdkundan openduzministrusele. Školan radon rezul'tat märičese äjil parametroil: opetud lapsiden lugumär, opendusenmär, opendusen lad voden pordoidme (nelländez, semestr, pol'vot, trimestr).

Školanjäl'ghine openduz voib mülütada professionališt opendust (kursad, profškol, kolledž, tehnikum, üläopendusen aluzkundad), professionaližen kvalifikacijan ližadust, tedoopendust (aspirantur, doktorantur).

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.