Žanna d'Ark

Vikipedii-späi
Žanna d'Ark
Портрет
nimi sündundan jäl'ghe:

неизвестно

radmižen toižend:

военнослужащая

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Domrémy-la-Pucelle[d], Bari hertsogkond[d], Prantsusmaa kuningriik[d][1]

valdkund:

 Prantsusmaa kuningriik[d]

kolendan dat:

30. semendku 1431[2][3][4]

kolendan sijaduz:

Ruan, Normandia[d], Inglise ja Prantsuse kaksikmonarhia[d][2]

tat:

Jacques d'Arc[d]

mam:

Isabelle Romée[d]

avtograf:

 Žanna d'Ark VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde
Žanna d'Ark-käsknikan surm pažagal

Žanna d'Ark (franc.: Jeanne d'Arc [ʒan daʁk]; sünd. 6. viluku 1412, Domremi, Francijan kunigahuz — kol. 30. semendku 1431, Ruan, Normandii), Orleanalaine neižne-psevdonimanke (franc.: La Pucelle d'Orléans), oli Francijan rahvahaline vägelaine, francižiden sodavägiden üks' käsknikoišpäi Sadavoččen sodan aigan.

Sodaradmine[vajehta | vajehtada tekst]

Sadavozne soda mäni Anglijad vaste, Pariž oli anastadud, kunigaz pageni Francijan suvhe. Ani kuti Jumal oigenzi neidišt, i Šarl'-dofin (tuleban aigan Karl VII-kunigaz) pani Žannad sodakäsknikaks. Saldatad oliba ülenpäiš oigetud Jumalal neiččespäi da heitiba anglijalašt ümbärdust tarbhaižes Orlean-lidnaspäi nelläs päiväs (se azjtego om lidnan jogavozne praznik tähäsai). Sil aigalpäi Žannan armii vägesti kaikel sijal, i kahtes kus Šarl'-dofin kändihe Francijan Karl VII-kunigahaks.

Karlan vencastusen jäl'ghe Žanna ühtni Parižan (vn 1429 sügüz'ku) i La Šariten (kül'mku) satusetomihe blokadoihe, hänen rol' niiden aigan poleni tanhalaižiden uskod Žannas. Vn 1430 zavodindas d'Ark kerazi ičetahtnikoiden joukud i oigenzihe joudutada Kompjen'-lidnad burginjonoiden (burgundijalaižiden) blokadaspäi. Neižne putui burgundijalaižile plenha, hö oliba Anglijan poles sil aigal i andoihe Žannad anglijalaižile, miččed sudiba da paloiba händast pažagal jeretikaks.

Žannan armijan vägestused i kunigahan anglijalaižišpäi illegitimižuz tegiba Francijan ripmatomuden kaičendan päsüks. Vl 1453 Sadavozne soda lopihe, i Francii-valdkund ühtištui möst.

Mušt[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1456 vedihe toštmižprocessan da todestihe Žannan hüvän nimen. Katoline jumalankodikund kanonizirui händast vodel 1920. Pühän Žannan kuva om läz kaikuččes katoližes Francijan jumalanpertiš.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Pernoud R. J'ai nom Jeanne la PucelleÉditions Gallimard, 1994. — P. 15.
  2. 2,0 2,1 Pernoud R. J'ai nom Jeanne la PucelleÉditions Gallimard, 1994. — P. 92.
  3. SNAC — 2010.
  4. Malcolm G.A. Vale, Lanhers Y. Encyclopædia Britannica
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.