Alpatov Mihail

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Alpatov Mihail
radmižen toižend:

istorik, kirjutai

sündundan dat:

7 (20) kül'mku 1903

sündundan sijaduz:

Q4418215?, Mityakinskaya[d], Donetskiy Okrug[d], Don Host Oblast[d], Venemaa keisririik[d]

valdkund:

Flag of Russia.svg Venemaa keisririik[d]
Flag of the Russian Soviet Federative Socialist Republic (1918–1925).svg Nõukogude Venemaa[d]
Flag of the Soviet Union.svg Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz

kolendan dat:

17. tal'vku 1980(1980-12-17)[1] (77 vot)

kolendan sijaduz:

Moskv, Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz

Mihail Antonovič Alpatov (ven.: Михаил Антонович Алпатов; sünd. 20. kül'mku 1903, Sibilöv-futor (nüg. Rostovan agjas), Donan sodavägiden agj, Venäman imperii — kol. 17. tal'vku 1980, Moskv, NSTÜ) oli nevondkundaline kirjutai da istorik, istorižiden tedoiden doktor.

Biografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Alpatov openui Rostovan Donan pedagogižes školas komsomolan oigendusen mödhe vll 1923−1927, sid' radoi opendajan školas, oli školan direktoran. Vspäi 1930 ühtni kompartijha. Vspäi 1932 mez' openui Filosofijan, literaturan i istorijan institutas (Moskv), oli pästtud sišpäi i tuli aspiranturha. Suren sodan aigan radoi kompartijan instruktoran.

Sodan jäl'ghe Mihail jätkustui aspiranturad Moskvan valdkundaližes universitetas i Kundaližiden tedoiden akademijas kompartijan keskuzkomitetanno. Vl 1947 mez' vahvišti kandidatan dissertacijad, zavodi tedoradmišt kut istoriograf kerdalaz, medievist — E. A. Kosminskii- (1886−1959) i R. J. Vipper- (1859−1954) tedomehiden openik. Radoi NSTÜ:n Tedoakademijan Istorijan institutas 1950-nziš vozišpäi ičeze surmhasai. Tedomehen pätem oli «Venälaine istorine mel' i Päivlaskmaine Evrop» (ven.: Русская историческая мысль и Западная Европа), sen mödhe Alpatov vahvišti tedodoktoran dissertacijad vl 1966 i vaumiči fundamentališt ühtennimišt tedotöd, kudamb om publikoitud «Nauka»-pästandkodiš vll 1973−1985 (koume tomad, istorijan pordoidme). Tedoiži donan kozakišton istorijad mugažo.

Mez' kirjuti istorižid romanoid, tobjimalaz donan kozakišton da postimperialistižen pordon polhe.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Catalog of the German National Library
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.