Mine sisu juurde

Ararat

Vikipedii-späi
Ararat päivnouzmaspäi
Ararat-mägen 3D-versii

Ararat (turk.: Ağrı Dağı, armen.: Արարատ Ararat i Մասիս Masis, pers.: کوه نوح‎ Kuhi-Nuh «Noin mägi», kurd.: Çiyayê Agirî) om kaikiš korktemb mägi Turkanmas. Sen korktuz om 5 165 metrad ü.m.t., relätivine korktuz — 4 365 m.

Mägimassiv sijadase valdkundan päivnouzmas, läz Armenijan i Iranan röunoid, Araksan keskjoksmusen oiktal randal. Kaks' stratovulkanad ühthižel alusel, Sur' i Pen' Ararat. Jäl'gmäine lavanheitand manrehkaidusenke oliba vn 1840 2. päiväl heinkud, jumalankodi oli muretud, i ei ole kaikenaigaižid eländpunktoid mägen pautkil siš aigaspäi.

Ararat om Armenijan simvol i pühämägi. Penen Araratan korktuz om 3 896 m ü.m.t., kahten mägenpän keskust om 11 km, ühthine aluz sase 130 kilometrhasai surudel. Koumekümne jäžomad om mägimassival, no ni üks' jogi ei lähte sišpäi. Kaikiš suremb jäžom om ph. Jakovan massiv kahten kilometrad pitte. Pautked oma pal'had i oma saudud tulleitadud lavanvaluišpäi. Suren Araratan pä om kattud jäl da lumel kaikenaigašti 4250 m korktusel da sen ülemb.

    Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.