Armastuz
Armastuz om mujand, harakterine ristitun täht, süvä siduz toiženke ristitunke vai objektanke, süvän simpatijan mujand.
Armastuz kaclese mugažo kuti filosofine kategorii — subjektine pidand, intimine mujand armastusen objektale. Armastuz om ozan kaikiš tarbhaižemb subjektivine indikator.
Armastuz om üks' fundamentaližiden i ühthižiden temoiden mail'man kul'turas i čomamahtos. Sekoimižed armastuses i sen analiz nägusen ladus puttas jo amuižiš filosofižiš sistemoiš i literaturižiš muštnikoiš.
Amuižed grekalaižed erištiba armastusen toižendoid: kanzas («storge»), sebranikoiden keskes («filija»), romantine armastuz («eros») i ičtazandmižen armastuz («agape»).
Mel'dünd om lühüdaigaine mujand i armastusen naceine edelkävui. Vastal'ne armastusele mujand om nenalöudand, mugažo üks'kaikižuz. Armastuz om koumen hüvän keskes hristanuskondas (uskond, toiv, armastuz).
Armastushe sidodud vepsän muštatišed[vajehta | vajehtada lähte]
Erased muštatišed oma ottud «Mi meles, se i keles»-kogodusespäi.[1]
- Anopespäi armastust, ku habaižes puspäi lämäd.
- Armaz kuti hahk lambaz verhas läväs.
- Armhemb ičtaiž ei ole nikeda.
- Hambhan kibu da mel'heižen kibu oma ühtejiččed.
- Ičeiž mad armhembad, ičeiž mecad čomembad.
- Kodine ei ole korged, a armaz.
- Kus kibed, sid' i käded, kus armaz, sid' i sil'mad.
- Mel'hižen mehenke i kuzen al om čoma.
- Radod ei ole — ka laps' tege, hol't ei ole — ka drug tege.
- Rahvahale — paha, a ičeleiž armaz.
- Solatomad särpta da ei mel'hišt čukoida.
- Äi om hüvid, da vähä om armhid.
Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]
- ↑ Mi meles, se i keles. Vepsläižed muštatišed (ladii om O. J. Žukova). — Petroskoi: «Periodika», 2018. — 96 lp. ISBN 978-5-88170-307-3 (veps.) (ven.)
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |