Babarm
Babarm | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
Rúbus idáeus L., 1753 | ||||||||||||||
|
Järgeline babarm (latin.: Rubus idaeus) om pol'penzhišt, sen varded nimitasoiš babarmheinikš. Ku om äi babarmheinid, ka pagištas, miše nece om babarmik (babarmišt, babarmkišt, babarmžom). Mecbabarmos om enamba ližad, mi sadbabarmospäi, sikš miše ištmižsija niken ei valiči. Mecbabarm ajase paloile, jogiden randoil.
Areal (Leviganduz)[vajehta | vajehtada tekst]
Eziauguine Rubus idaeus-erikon areal om Evrazijan pohjoižmecad. Nügüd'aigan necen erikon sadbabarmod kazvatadas Pohjoižamerikas-ki.
Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]
Järgeline babarm om lehtesenlähtendaine pol'penzhišt äivoččen ujelijan juriškonke. Jurišpäi seižujad kaks'voččed seikhed kazdas 1,5..2,5 m korktusel. Ned anttas satust vaiše kahtendel vodel, sid' kuivehtudas, no niile vajehtuseks kazdas uded seikhed juriškospäi.
Änikod oma vauktad, 1 sm diametran, keratud ripsuikš. Babarm änikoičeb kezakus-heinkus. Plod om ühtištadud semnikahad murud, rusttan mujun (vauhpakuine babarmon alaerik om olmas, mugažo ježevikal-ki).
Himine mülünd[vajehta | vajehtada tekst]
Plodud mülütadas saharad (4,5..11,5%), pektinad da vauktušed, A-, B- da C-vitaminad. Semniden südäimes om 22 procenthasai void.[1]
Kazvatuz[vajehta | vajehtada tekst]
Om äi babarmon sortuid. Remontantižen babarmon satuz om üks'voččil seikhil, satusen voz'aig tegese hätkemb.
Vanhid seikhid heittas ičeze aigal. Lahkoil röunatadas juriden kazvandad. Heinid purskutadas bordon segoitusel borcuimha travijoidenke.
Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]
Sömhä[vajehta | vajehtada tekst]
Babarmon ploduišpäi keittas keitiž, tehtas džem, puzertas südäivezi, valadas marmeladan jäloihe, mugažo sättas vin, nastoik, likör.
Babarmonke tehtas kolobad, vahlid, marjpudr (muss).
Lehtesed kävutadas čajun vajehtuseks.
Zelläks[vajehta | vajehtada tekst]
Vaiše mecbabarm mäneb zelläks.
Tehtas čajud kuiviš ploduišpäi da jodas kuti hibjanahjonvastaine zell' kül'mehtusen aigan, mugažo kuti profilaktine higonajai zell' muite.[2]
Galerei[vajehta | vajehtada tekst]
-
Babarmon änikod da lehtesed
(Oulu, Suomenma) -
Babarm umbikoidenke
-
Rusttan babarmon plodud
(latin.: Fructus Rubi idaei) -
Vauhpakuine babarm
-
Babarmdesert
Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]
- ↑ Вехов В.Н. и др. Культурные растения СССР /Отв. ред. Т.А. Работнов. — М.: Мысль, 1978. — Lp. 144.
- ↑ Лекарственные свойства сельскохозяйственных растений /Под ред. Борисова М.И. — Мн.: Ураджай, 1974. — Lp. 236. (ven.)
Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]
Babarm Vikiaitas |