Bergman Ingmar
| Bergman Ingmar | |
| roč.: Ernst Ingmar Bergman | |
.jpg) Ingmar Bergman vn 1966 redukus | |
| nimi sündundan jäl'ghe: |
roč.: Ernst Ingmar Bergman |
|---|---|
| radmižen toižend: |
fil'moiden režissör, teatrilavastaja, scentarist, näitekirjanik, akt'or, filmiprodutsent, autobiograaf, filmilooja, režissöör |
| sündundan dat: |
14. heinku 1918 |
| sündundan sijaduz: | |
| valdkund: | |
| kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil). |
| kolendan sijaduz: |
Fårö parish[d], Region Gotland[d], Ojamaa lään[d], Ročinma[1] |
| tat: | |
| mam: | |
| avtograf: |
|
| sait: | |
 Bergman Ingmar VikiAitas | |
Ernst Ingmar Bergman (mugažo ročin kelel, virktas [ˈɪŋmar ˈbærjman]; sünd. 14. heinku 1918, Uppsal, Ročinma — kol. 30. heinku 2007, Forö-sar' Gotland-sarenno, Ročinma) — oli ročine teatran, fil'miden i teleradion režissör, kinoscenarijoiden i p'jesiden kirjutai. Sai «Oskar»-premijad vll 1961, 1962 i 1984 parahimas verazmaižes fil'mas, da anttihe Bergmanale äjid toižid arvlahjoid hänen kinoradmižes.
Biografii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ingmar oli sündnu lüteranižen Erik Bergman-pastoran i Karin Bergman-medsizaren (neiččel Okerblum) pereheze. Prihal oli Dag-veik i Margareta-sizar. Nor' Ingmar tegi navedijan mul'tfil'mid i oli otnus tätüteatran dekoracijoihe opeten gimnazijas sil-žo aigal. Vl 1937 Bergman ühtni Stokhol'man universitetižhe kolledžha (nüg. Stokhol'man universitet), no taci opendust teatrha näht.
Kar'jer jätkustui vozil 1944−2005. Ingmar Bergman sädi enamba 60 avtorfil'mid, iče kirjuti niiden scenarijad tobjimalaz. Enamba mi sada seičemekümnen teatraližen lavastusen tegijan. Ročinman akt'orad edestiba rolid hänen fil'miš, Bergman radoi Sven Nükvist-operatoranke pit'kan aigan.
Režissör oli naižiš viž kerdad, ühesa last sünduihe naimiželoiš. Lapsed kändihe kul'turan da čomamahton šingotajikš mugažo päpaloin.
Valitud fil'mografii režissöraks da scenaristaks
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- «Krizis» (1946, roč.: Kris)
- «Laiv Indijhasai» (1947, Skepp till India land)
- «Manzikpallišt» (1957, Smultronstället)
- «Neidižpurde» (1960, Jungfrukällan, sai vn 1961 Oskar-premijad)
- «Häipäkos stöklas läbi» (1961, Såsom i en spegel, sai vn 1962 Oskar-premijad)
- «Vaittiolend» (1963, Tystnaden)
- «Händikahan čas» (1968, Vargtimmen)
- «Šuhaidused i kidastused» (1972, Viskningar Och Rop)
- «Sügüz'line sonat» (1978, Höstsonaten)
- «Marionetiden elospäi» (1980, Aus Dem Leben Der Marionetten)
- «Fanni i Aleksandr» (1982, Fanny Och Alexander, sai vn 1984 Oskar-premijad)
- «Saraband» (2003, Saraband)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- 1 2 Sveriges dödbok 1830–2020 — 8 — Sveriges Släktforskarförbund, 2021.
- ↑ LIBRIS — Rootsi Rahvusraamatukogu, 2018.
- ↑ Museum of Modern Art online collection
- ↑ Catalog of the German National Library
 |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |