Mine sisu juurde

Bordo (lidn)

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Bordo)
Bordo
Bordeaux
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Francii
Eläjiden lugu (2021) 261,804 ristitud
Pind 49,36 km²
Bordo Bordeaux
Pämez' Pjer Jurmik
(heinku 2020—,
Pierre Hurmic)
Telefonkod +33-(0)556
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart ezilidnoidenke (2016)

Bordo (franc.: Bordeaux [bɔʁdo], bask.: Bordele) om lidn da meriport Francijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe (ezilidnoidenke), Uz' Akvitanii-regionan i sen Žirond-departamentan administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud kel'talaižil 6. voz'sadal edel meiden erad kuti Burdigala. Toižen mail'man sodan aigan oli Francijan ohjastusen pordaigaližeks sijaduseks.

Bordo šingotase Ford-avtoiden i Michelin-šinoiden pästandal, aerokosmižen i kaičendtehnikan sarakol, laivansauvomižen verfil, turizman mel'heižtahoil i aigtegoil (2,5 mln matknikoid vodes), Francijan nellänz' surtte bankoiden keskuz (180 edheotandad). Om vinantehmižen rajonan keskuseks mail'man znamoičendanke.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Garonn-jogen lanktendan sijas Atlantižhe valdmerhe, 1..42 m korktusil, 6 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Istorine keskuz sijadase jogen hural randal. Jogen estuarii nimitase Žirond:aks (franc.: Gironde), meriport radab sen randal (9 mln tonnoid jüguid vodes). Kahesakümnekilometrine estuarii ühtenzoitase Biskaižen lahtenke. Matkad Parižhasai om 500 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 582 km avtotedme, voib sadas sihesai TGV-kiruhjonusel kahtes časus.

Klimat om subtropine valdmeren. Keza om päivoikaz kuivahk. Voden keskmäine lämuz om +14,2 C°, kezakun-sügüz'kun +18,8..+21,9 C°, tal'vkun-uhokun +7,1..+7,8 C°. Ekstremumad oma −16,4 C° (viluku) i +41,2 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +2,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +26,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 925 mm vodes, enamba kül'mkus-tal'vkus (106..114 mm kus), vähemba heinkus-elokus (49..57 mm kus).

Lidnan 12 rajonad (2008)

Bordo jagase 12 nimitadud rajonaks (äilugu franc.: quartiers).

Edeližed lidnan pämehed (merad) oma Nikolä Florian (Nicolas Florian, keväz'ku 2019 — heinku 2020), Alen Žüppe (Alain Marie Juppé, kezaku 1995 — tal'vku 2004, reduku 2006 — keväz'ku 2019).

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 241 287 ristitud, vl 2016 — 250 776 ristitud. Vl 2015 ühthemänho 937 218 ristitud elihe lidnümbrikos (franc.: arrondissement) 1522 km² pindal. Kaik 1,2 mln eläjid om lidnaglomeracijas 5 613,41 km² pindal (2013), kudenz' sija Francijas.

Avtobusad, tramvaid (koume jonod), elektrobus lidnan keskuses, jogilaivad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidn om avto- i raudteiden sol'meks.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Bordo-Merin'jak-lendimport (BOD, 6,2 mln passažiroid vodes 2017) sijadase 12 kilometras päivlaskmha lidnan keskusespäi Merin'jak-ezilidnas. Tehtas reisid EÜ:n i Pohjoižen Afrikan maihe, Turkanmaha, mugažo Francijan erasihe-se lidnoihe.